Kevad-suvine raba kutsub Sind enda lummusesse!
Raba – see on koht, mida eestlased on ammustest aegadest saati peljanud ning vältinud. Tundub selline müstiline paik, kuhu varem sattusid pigem tulihingelised matkasellid, kuid viimaste aastatega avastab raba pea iga viies eestlane. Täna kõnnime valdavalt rabas mööda laudteid, kuid suuremad looduse avastajad kasutavad erinevaid räätsasid.
Siiani on inimestel raba ees aukartus ja üksinda sinna ei taheta minna. Siiski on rabas midagi müstilist, mis järjest enam inimesi enda poole tõmbab. Meie matkajuht Gertrud räägib lähemalt, miks teda ikka ja jälle rabasse tõmbab.
Üllatusi igal aastaajal
Raba üllatab end igal aastaajal – maastikuilme vaheldub vastavalt aastaajale, ilmale ning veetasemele. Igal ajal on selles midagi lummavat ning isegi kui oled mitu korda ühes ja samas kohas käinud, näed järgmisel korral sama kohta hoopis teistsuguse pilguga. Loodus on alati muutumises ning sellest ei jää ka raba keskkond mõjutamata. Matkad räätsadega on huvitavad igal aastaajal.
Kevad – tärkamise aeg. Loomad rabas muutuvad aktiivsemaks, sest tuleb hoolitseda selle eest, et uus põlvkond loomi juurde tuleks ning meie loodust mitmekesistaks. Lume sulamise järgselt tärkavad mitmesugused rabataimed ja raba ilme muutub järk-järgult rohelisemaks. Soojal ajal aprilli lõpus, kehvemal aastal alles mais, hakkavad tupp-villpead õitsema ning kogu raba mattub pehmesse valgesse udusse. Või hoopis katab teda pehme valge vaip? See on igaühe enda otsustada, mida ta selles näeb, kuid see vaatepilt on alati kutsuv.
Samuti hakkab õitsema sookail, mis mõnda paelub oma lõhnaga, teisele mõjub aga eemaletõukavalt ning tekitab peavalu. Laukad, älved täituvad veega ning nende ümbruses hakkavad mitmesugused linnud toimetama, osad neist puhkavad rabas enne kui jätkavad oma teekonda edasi põhja poole. Raba ümbritsevad metsad hakkavad kajama ilusast linnulaulust.
Suvi – soojus külluse aeg ning putukate ja mutukate paradiis. Soojal suvel on rabas eriti soe, tihtipeale müstiliselt soojem kui mujal. Laukad lausa kutsuvad näkkide kombel endasse kümblema. Pruunikas vesi mõjub kehale ja vaimule värskendavalt ning pidi vanusest lausa kümme aastat lahutama 🙂 Igasugused putukad lendavad risti-rästi läbi õhu ning mutukad teevad seda maapinnal. Siiski varitseb neid veekogude läheduses pisike oht – huulheinad tõmbavad nii mõnegi endasse maiuspalaks.
Võib näha erinevaid liblikaid, eriti kauneid siniliblikalisi. Erinevad kiililised toimetavad agaralt raba veekogude kallastel, nt tondihobud, kes on suurimad omataoliste seas. Suvel on rabas erinevaid üldsusele mitte nii tuntud taimi. Õitseb näiteks küüvits, kel on imearmsad roosad õied ning enamasti juulis hakkab kanarbik õitsema. Kehvemal aastal augusti alguses, paremal aastal juuli lõpus, valmivad rabas meie maiuspalad – murakad. Teadjamad käivad neid juba varakult korjamas, ent õnneks jääb neist mõni mari ka maha, mida saab matkal põske pista.
Juulis valmivad ka kukemarjad, mis on eriti kasulikud antioksüdantide poolest, kuid mida eestlane süsimusta värvuse tõttu natukene pelgab. Augusti lõpus/septembri alguses valmivad ka pohlad ja jõhvikad.
Kui lihtsalt räätsamatk rabasse ei tundu nii põnev, siis on äge seda kombineerida kanuumatkaga või mõne muu lisategevusega. Kui soovid täislahendust oma ettevõtte ürituseks, siis vaata siia.
Sügis ja talv on rabas aga hoopis teist laadi imeliste vaadete ja olemisega. Sellest müstilisest maailmast räägime pikemalt juba augusti lõpus.
Seniks kõike toredat ning ägedaid seikluseid!
Veel huvitavat lugemist: