360 KRAADI MATKAD
Kanuumatk Valgejõel
Kanuumatk Valgejõel – looduslähedane seiklus puutumatus jõeorus
Valgejõgi on üks kaunimaid ja looduslikumaid jõgesid Põhja-Eestis – vaikne, rahulik ja käänuline veetee, mis sobib ideaalselt nii algajatele kui ka kogenud kanuutajatele. Jõgi lookleb läbi metsade, niitude ja järskude kaldapankade vahel, pakkudes silmailu ja rahu neile, kes otsivad linnakärast puhkust.
Matk Valgejõel kulgeb mööda rahulikku vett, millel leidub aeg-ajalt väiksemaid kärestikke ja looduslikke takistusi – just paras annus seiklust! Jõgi on käänuline ja mitmekesine, pakkudes mõnusat kulgemist ning rohkelt võimalusi peatuspaikadeks, piknikuks või supluseks.
Kanuumatka jooksul avaneb sul võimalus näha koprajälgi, kuulda linnulaulu ning nautida Eestimaa puutumatut loodust. Valgejõgi voolab läbi Lahemaa rahvuspargi serva, mistõttu on siin eriti hästi säilinud elurikkus ja loodusmaastik.
Matk sobib ideaalselt nii sõpradega seiklemiseks, perega aja veetmiseks kui ka meeskonnatöö arendamiseks. Kanuumatka pikkuse ja kestuse saab valida vastavalt soovile – alates paaritunnisest kulgemisest kuni päevase seikluseni.
Matka hind
Matk giidi juhendamisel – 39€ + KM osaleja kohta.
Minimaalne grupi suurus on 12 inimest.
Pakett sisaldab kanuu, mõla, päästevesti ja kuivakotti.
Kui soovid ise minna jõge avastama ning vajad transporti, siis võta meiega julgesti ühendust!
Tellimine ja lisainfo
matkad@360.ee või tel: +372 56668172
Valgejõgi, asub Põhja-Eestis; pikkus 85 km, jõgikond 453 km2, vooluhulk keskmiselt 3,5–4,0 m3/s. Algab Pandivere kõrgustikult Porkuni järvest, läbib Saksi järve (15 ha), millest alamal on Vahakulmu paisjärv, möödub Moe piiritustehasest ja Tapa linna kirdeservast, seejärel läbib suure sooala, Vanakülast alamal voolab kaunis, järskude nõlvadega ürgorus, kus moodustab mitu kärestikku (Kotka, Vanaveski, Loksa) ja astangut (Nõmmeveski juga). Suubub Hara lahte. Peamised lisajõed on Rauakõrve (12 km), Pala (10 km), Vasaristi (7 km) ja Pikkoja (12 km). 20. sajandi keskpaigani oli Valgejõgi Viru- ning Harju- ja Järvamaa põlispiir. Allikas: Eesti Entsüklopeedia
