Kogemuslugu: öö talvises rabas – puhas nauding või ekstreemne väljakutse?

Kui enamik inimesi seab end õhtu saabudes soojalt sisse, siis meie matkaosakonna eestvedaja Karolin koos matkagiid Sirlega otsustasid teha vastupidi. Nad võtsid räätsad, pakkisid seljakotid ja suundusid öisele seiklusele rabasse. Loe Karolini kogemusest, kuidas ta selliseks esmakordseks seikluseks valmistus, kuidas möödus neil öö rabas ning millised olid emotsioonid pärast sellist vinget seiklust.
Kuidas valmistuda rabas ööbimiseks?
- Kuidas valisite sobiva raja?
Matka eesmärgiks oli talvise magamiskoti katsetamine, mistõttu raja valik oli sel korral sekundaarne. Raja lõpus pidi olema hea telkimisala ja raja pikkus selline mõnus … et jõuaks 2 tunniga kohale. Algne plaan oli üle pimeda raba minna laagriplatsini – nagu off-road trip. Paraku aga kuupäeva saabudes saime aru, et selle plaani peab üle vaatama. Talvejahedus taandus ja kõik sulas. Matkaraja algusesse jõudes ja rabas ringi vaadates otsustasimegi plaani ümber teha ja püsisime siiski laudteel. Tegelikult osutus raba nii märjaks, et kui laudteelt kõrvale astusime, mida juhtus mitu korda, sest seda polnud lihtsalt näha, vajus jalg koos räätsaga 20-30 cm sügavusega märja lumelörtsi sisse.
Pean tunnistama, et raja muutmisega kaasnes minul ka emotsioon – kerge pettumus. Laudtee läheduses püsimine tundus kuidagi allaandmine.. tegelesin selle tundega mitusada meetrit. Kuid siis tegin endaga ikkagi hinges rahu. Mõtlesin, et kui palju selliseid segaseid, kes taolise ilmaga ja sellisel kellaajal metsa ronivad, ikka on? Olusid arvestades oli muudatus igati ratsionaalne ja mõistlik otsus. Paremate oludega saab ju matka alati korrata!
- Millise varustuse pakkisite kaasa?
Magamiseks olid kaasas telk, magamiskoti alused, magamiskotid. Riietest olid kaasas lisapüksid laagriplatsile ja üks kiht varuriideid. Ja siis kõik muu elementaarne: akupank, meditsiinitarvikute kott, jupp nööri, nuga, tikud ja tuletegemise vahendid, soojapadjad, taskulambid. Puudu olid tagavarapatareid – seda tõdesin, kui pärast esimest 500 meetrit minu pealamp ära kustus 😊. Õnneks oli tagavarataskulamp ka olemas ja telefonis on ka hädapärane taskulamp olemas. Seega õppetund nr 1 – vahet pole, kas taskulamp kodus põleb või mitte – pane uued patakad sisse!
- Kuidas arvestasite söögiga?
Pakkisin kaasa erinevatesse taskutesse kergesti kättesaadavad batoonikesed, et kiiresti energiaampsu saada. Õhtusöögiks oli kaasas kergesti valmistatav pakitoit – valad vett peale ja hopsti see valmis ongi. Sel korral kohapeal midagi küpsetada ei plaaninud, teadlikult. Küll aga jätkasime oma traditsiooni ja võtsime õhtusöögiks kaasa võileiva valmistamiseks ciabatta, kitsejuustu, pesto ja tomati. Pole küll väga optimaalne matkatoit, aga see maitseb metsas kuidagi eriti hästi!
Vahva oli aga see, et matkakaaslane Sirle oli teinud kodus korraliku ettevalmistuse ja küpsetanud ise vastlakukleid. Nii et sel korral maiustasime õhtul hoopis nendega. Jah – nii kreisi ja ebapraktiline kui see ka pole, meie matka õhtusöögiks oli sel korral vastlakuklid. Värske vahukoorega ja puha.
Rabamatka võlu
- Teekonna kulgemine ajalises järjestuses – mida rajal nägite, kuulsite, kogesite
Esmalt kogesime seda, et matkaraja parklani jõudmiseks oli vaja kahte julget naist ja ühte 4-veoga autot! Tee viimane kilomeeter oli 30cm rööpasse sõidetud lumekihi all ja sõit sinna oli päris ekstreemne. Auto ikka vänderdas teel omajagu. Aga vedas välja ilusti.
Parklas pakkisime varustuse kenasti kokku, kummikud jalga (õnneks oli taipu matkasaapa asemel kummik valida), räätsad peale ja asusime minekule. Esimene ilu oli näha raba alguses kraavipervel, kus ümberringi oli lumevaip, kuid kraavis sillerdas lahtine vesi. Vesi paistis täielikult läbi , taimed põhjas hõljusid kergelt vooluga kaasa ja see rahu ning voolamine haaras hoobilt endasse. Lihtsalt vaadata looduse vaikelu.
Siis tegelesin emotsionaalselt oma rajavalikuga, millest eelnevalt ka kirjutasin.
Edasi kulges matk juba naudinguga. Looduses viibimine ikka „ toob kohale“ – see tähendab seda, et päriselt tunnetad oma keha – kas kuskilt valutab, pigistab, on pinge. Siis jälgid pingsalt rada, sest mööda astudes vajus kohe 20-30 cm sügavale vesisesse lumelörtsi. Üleliigseid mõtteid peas pole. Töö, kodu, lapsed ja muud mured jäävadki sinna, kus nad on.
- Kui pikalt kokku matkasite ja kui keeruline oli, arvestades, et kandsite ka kogukat varustust.
Matka pikkus kokku kahel päeval oli kuskil 8 km, mis pole eriti palju. Koti raskus ca 10-12 kg, mis samuti pole väga palju. Oluline on hoopis koti pakkimine – nii et raskus õiges kohas asuks ja asjade kättesaadavus ka mugav oleks. Eelmisest matkast oli taipu meelde jätta, kus miski on, et ei peaks kogu koti mingi pisikese asja pärast tagurpidi keerama 😊. Eelmine kord kuidagi ei mõelnud nii tõsiselt sellele ja kogemus on kõige parem õpetaja.
Ööbimine rabas – katsumus või puhas idüll?
- Kuidas valisite ööbimispaiga ning kuidas nägi välja õhtune rutiin
Telkimisalus peab asuma sellises kohas, kuhu ei valgu vesi ja kalle poleks väga suur. Iseenesest pole hull natuke pea kõrgemal magada, aga kõik magamisvahendid on libedad ja ka väikse kalde tõttu pidin ma ikka öösel korduvalt ennast kohendama ja nagu vihmauss ülespoole madratsi serva tagasi roomama. Väikses telgis ka 10-20 cm vajuda on juba märgatav.
Õhtune rutiin, kui oled jõudnud telkimisplatsile, siis esimene asi on ikka tule tegemine. Seejärel telk ja magamispesa korda. Ja siis saab mõnusalt juba sooja lõkke paistel keha kosutada hea ja paremaga.
Teine päev ja saabumine tagasi koju – millised tunded jäävad seda kogemust saatma?
- Kuidas nägi välja teise päeva hommik – kuidas end tundsite, milline teekond teid veel ees ootas
Teise päeva hommikul see idüll tuligi. See, kui avad silmad ja seejärel telgiukse ja vaatad päiksetõusu üle rabajärve .. see ikka teeb lihtsalt tänulikuks. Tänulikuks enda eest, et on viitsimist ja tahet selliseid väljasõite ette võtta. Ümberringi on selline mõnus ja värske vaikus. Jah – see on hetk, kus sa hakkad nime panema lihtsatele aistingutele: kuulad vaikust – kui erinev see on. Õhtul oli selline tuim ja tihke vaikus. Hommikul oli vaikus õrn ja helge.
Nauding. Nauding lihtsalt olemisest. See on seisund, kus enam ei mõtle, mis ja kuidas peab tegema, vaid lihtsalt oled jälle „kohal“ – hetkes.
- Millised emotsioonid valdsasid koju jõudes? Kas läheksite veel sarnast kogemust saama?
Nauding, elevus, ärevus. Uuesti metsa talvel – absoluutselt. Temperatuur ei vastanud päris meie magamiskoti tingimustele, seega jääme jahedamat ilma ootama 😊
- Mida teeksite teistmoodi?
Mul endal on suuremat seljakotti vaja. Lisaks on vaja juurde kinnitusvahendeid, millega koti külge, väljapoole asju kinnitada – sellised nipet-näpet tehnilised asjad, et mugavam oleks. Aga mina oma varustusega – mis kindlasti pole professionaalne – sain kenasti hakkama. Selliseks matkaks, nagu meie seekord tegime, selleks pole erivarustust vaja. Jah, magamiskott peab olema soe. Jalad ei tohi märjaks saada. Miski ei tohi hõõruda. Spetsiaalsed matkatarbed annavad selleks paremad võimalused, kuid tavalise jopega ja talvepükstega saab kenasti ära käia.
Minu jaoks võiks rada pikem olla. Või keerulisem lõik. Ju ma otsin ikka natuke ekstreemsust. Lihtsalt pimedus ja lumine rada, kus peab pingsalt iga oma sammu jälgima – olen enamaks võimeline. Keha võiks matka lõpus väsinum olla. Kogu see adrenaliin, mis planeerimisel ja ettevõtmisel sisse tuleb, tuleks rajal mõnusalt maha käia. See viib kiiremini sellesse rahumeelsesse meeleseisundisse, kus pole vaja enam sagida või miskit teha. Siis saad naudingus olla.
- Mis oli eriti vinge?
Puude raiumine laagriplatsil 😊. Sellega sai kõvasti nalja.
Hommikused külalised lõunalaual Avasin oma pähklikarbi ja jagasin seda kohalikega. Väiksed hallid puukoristajad olid lõpuks nii julged, et sõid hommikulauas koos meiega. Noh, siis kui sugulastele ja sõpradele oli pool topsikut tühjaks tassitud, siis sai rahuneda ja chillilt võtta.
Koos oligi lõbusam.
LÕPPSÕNA
Selline oli Karolini kui esmakordselt rabas ööbija kogemus. Etteplaneerimise ja väikese eeltöö tulemusel on võimalik rabas ööbimise kogemust täielikult nautida, jättes pisut ruumi ka ootamatusteks – see annab ju ainult põnevust juurde!
Kui tunned ka huvi pimeda rabamatka vastu, siis juba sel pühapäeval on võimalik koos Karolini ja matkajuht Ivoga matkata pimedas Kakerdaja rabas – ikka räätsadega! Pileti saad soetada meie e-poest.
Kui mõtled aga samuti võtta ette hoopis öine rabaseiklus koos ööbimisega, siis rendi meilt räätsad ning tee ära! See on seda väärt 🙂