Kuidas saada heaks matkajuhiks ehk praktika 360 KRAADI matkajuhtide juures

Praktikandi seikluslik teekond meie matkaosakonnas

Praktika seiklusfirmas 360 KRAADI on võimalus sukelduda matkaelu telgitagustesse, panna ennast proovile ning avastada, mida tähendab olla osa tiimist, kes viib inimesi loodusesse ja paneb nad olukorda, kus sageli nad varem olnud ei ole. Tiina tuli meie juurde avatud meelega ja suure seiklushimuga ning nüüd jagab ta oma lugu sellest, mida ta koges ja õppis meie matkaosakonnas. Tiinaga jätkub meil ka koostöö ning juba sel pühapäeval viib ta iseseisvalt läbi fatbike matka, kuhu saab veel registreeruda! Tiina praktikast loe aga siit edasi ja saa osa tema seiklusest!

Kuidas kõik alguse sai

Et agusihvkalikult kõik ausalt ära rääkida, peame alustama sellest, et ühel kenal suvepäeval tuli mõte minna taaskord õppima (mõned kraadid on omandatud, aga ühtegi päris ametit ehk kutset veel nagu polegi). Nii alustasin koos vahva kursusega õpinguid möödunud sügisel Luua metsanduskooli matkajuhi erialal. Äärmiselt mahukas ja tähtis on esmakursuslasel läbida praktika ja selle käigus õnnestus näha, kuidas ägedad 360 KRAADI matkajuhid viisid läbi kanuumatka Keila jõel, Fatbike matka Aegviidus ja räätsamatkad Kakerdaja rabas.

Kui kanuumatkal osaleja kardab?

Kujuta nüüd vaimusilmas pilti: kanuu libiseb varakevadiselt kargel jõel, loodus pole veel tärganud ja järsku näed jõe kaldal toimetamas saarmast. Just selline oligi üks hetk neljatunnises ja 19,5-kilomeetrisel kanuuretkel. Idüll, vaikus, loodus, mõnus seltskond.

Samas pidi matkajuht aeg-ajalt rahustama üht osalejat, kes läks ärevusse, kui jõel oli natukene kiirema vooluga koht või minikärestik. See ärev osaleja oli siinkirjutaja, kel pisikene veehirm. Kogenud ja igasuguses ootamatus olukorras karastunud matkajuht haldab iga pisiseikluse ära, nii ka vett ummistavad puud ja oksad saavad kanuude teelt eemaldatud ja igal tasemel kanuusõitja jõuab turvaliselt ning kuivalt raja lõppu.

Tarkusetera matkajuhilt: kanuumatkal peaks olema püksid veekindlad, sest muidu vesi tilgub sülle ja jalad saavad märjaks.

Rattaga saab sõita ka lumel

Jalgratturite ja kindlasti ka mitmete teiste aktiivse eluviisi harrastajate ütlemine on, et pole halba ilma, on kehv varustus. Nii selgus märtsi esimesel päeval, et ka rattasõiduks on iga ilm sobilik, peab ainult olema laiarehviline ehk fatbike ratas. Tähtpäeva tähistav seltskond soovis Aegviidu ja Nelijärve tõusudel vurada. Kolm tundi ja 13 kilomeetrit lumepudrusel teel hea laia rehviga läks lausa lenneldes.

Olgem ausad, Nelijärve ümbruses on mõni purakas tõus aga pärast sealt rattaga alla sõita saabki hea hoo sisse nagu lendaks. Samas näitas matkajuht, et ohutus on peamine ja kõige tähtsam on ikkagi see hea enesetunne ja rõõm, mis looduses liikumisest saadakse. Osalejatele võis tunduda küll imelik, et neid oli saatmas kolm inimest, kuid rattasõidul võib grupp vahel pikaks venida. Seetõttu ongi oluline, et üks matkajuht alati lõpus on, siis on kindel, et keegi kuskile ära ei kao.

Kakerdaja rabas kakerdamas ehk räätsadega lumel

Kuidas on Kakerdaja raba oma nime saanud? Las see jäädagi Kakerdaja rabasse matkajale välja uurida kui just varasemast see teadmine pole.

Kakerdaja raba ongi üks suurepärane looduse vaatluse, matkamise, matkavarustuse ja matkaraja teada saamise koht. Räätsamatk pikitud looduses hakkama saamise infokildudega veebruarikuisel lumisel ja päikeselises rabas, samas ootamatu laia lumesajuga, näitas kohe ära, kuidas loodus ja ilm võib olla üpris ootamatu.

Kui matkal osaleja saabub kokkulepitud ajal raba servale, siis kaks räätsamatka Kakerdaja rabas näitasid, mis ettevalmistus enne tuleb teha. Lisaks sellele, et varustus (räätsad, säärised, toitlustusega matkal supp või saiakesed) vaja kokku panna ja matka algusesse viia, on hea ka enne matka loodus- ja ilmastikuoludega tutvuda. Kunagi ei tea, millal raja tingimused ja olud on muutunud.

Mida võib oodata matkajuhi tööst?

Praktika käigus sain aru, et matkajuht on ülimalt mitmekülgne inimene, valmis igaks ootamatuseks ja peab suutma kõike lahendada.

Teadmistepagas ikka peab olema korralik – lisaks looduse tundmisele on alati toredad ka jutustavad lood, aga samas tuleb mõista ka ohutusnõudeid ja arvestada grupi suuruse ja erisoovidega. Samas kunagi ei saa kontrollida ilmaga toimuvat või mis vahepeal on rajal juhtunud. Kui ikka on torm üle käinud, siis on puud rajal, aga saab ju päev varem käia oksad ära saagida ja matkakogemus on väikese seiklusega siiski ohutu.