Warning: preg_replace(): The /e modifier is no longer supported, use preg_replace_callback instead in /data05/virt15540/domeenid/www.360.ee/htdocs/plugins/content/youtubeplugin/youtubeplugin.php on line 49
02Jan2011

Linnuraba Raplamaal on põnev kant. Lisaks kilkavale metssea karjale; lendu vuravatele tetredele, pulmlevatele põtradele olen seal näinud ka hundi ja pruunkaru jälgi. Nüüd paari päeva eest, räätsamatkal sattusime ka karu kraabitud puule!

Loe edasi...

 

Isakaru kraabib puud, et teistele liigikaaslastele endast teada anda. Lisaks kraapimisele on karudel kombeks enda turja vastu puud nühkida, seal asuvad karu lõhnanäärmed.

Metsas matkates ei tea iial, mis põnevatele aasjadele sel korral võib sattuda. Ning nüüd, lumega on loomade tegevusjäljed ja selgelt näha.Loe edasi...

 

 

01Jan2011

Karud magavad sügavat talveund.

01Jan2011

Pruunkaru (Ursus arctos) elab ainult põhjapoolkeral ja on maailmas ühe laiema levilaga suurkiskjaid. Arvukuseks hinnatakse ca 200 000 looma, kellest umbes pooled elavad Venemaal. 2011 on karuaasta. Igas kuus anname Teile teada, mida Eesti pruunkarud parajasti teevad ja millest toituvad. Tekst Bert Rähni

23Dets2010

Tänases KUKU Loodusajakirja saates räägiti karudest.  Kel huvi karude vastu siis tasub kuulata. Ka 360 pöörab 2011 aastal rohkem tähelepanu karudele ning karuvaatlusele.

13Dets2010

Sügava lumega on hädas ka metsloomad.

30Nov2010

Viigrid ootavad pikisilmi jää tekkimist. Jää tekkel kogunetakse kohe selle serva.

Märjamaa jahimeeste automaatkaamera filmis harukordse video. Käesoleva aasta augustis ülesvõetud lõigul on näha põdrapull ja isahunt, mõlemad nooremapoolsed.

 

2010/2011 jahihooajal keelas Keskkonnaamet hundijahi kahes suures loodusmaastikus: Põhja-Kõrvemaal ja Läänemaa-Suursoos/Leidissoos. Juba varem oli suurkiskja jaht keelatud Soomaast lõuna poole jääval alal.

 

Keskonnateabe Keskuse ulukiseire osakonna ettepanekul tehtud otsus on suur samm edasi paremal hundijahi korraldamisel Eestis, mille järgi küttimine keskenduks kahjustuste piirkondadele. See tähendab, et hunte lastakse peamiselt seal, kus nad murravad lambaid, koeri ja veiseid. Suurte loodusmaastike, kus hundikahjusid pole ja kontaktid inimesega minimaalsed, susikarjad jäetakse rahule.

 

Üldse lubatakse algaval jahihooajal esilalgu küttida 85 hunti ja 180 ilvest. Jahilimiite võidakse talvel tõsta.

 

Loodetavasti rakendatakse selliseid piiranguid ka edaspidi ja hundijahi keelualasid tekib juurde, näiteks Alutagusele.

 

Kõrvemaa huntide tegemisi lähme lähemalt uurima veebruaris, plaanilisel räätsamatkal

31Okt2010

Novembris hülged enam eriti karidel ei lesi. Ujuvad Väinameres ringi, toituvad ja ootavad talve.


Meeskonnatöö mängud talve seminaridelematkad Rummu karjäärisSuure suvepäeva seiklusi planeeri juba täna!