Muljeid hundijälgede matkadelt

Veebruari lõpus matkasime kolmel järjestikusel päeval Kõrvemaal huntide jälgedes. Sumpasime räätsadega lumises metsas, tegime põnevaid avastusi ja saime osa meie jaoks erakorralisest, kuid metsas igapäevasest vaatemängust lumel. Juba sel pühapäeval plaanime taas huntide tegemisi avastama minna.

 

Jäljeluuresse minnes avastasin esimesed huntide jäljed Keskpolügooni läbiva tee pealt.

Hundi jäljed teel

 

 

 

 

 

 

 

 

Mööda teed edasi jalutades jõudsin kohani, kus koprad olid toitumas käinud. Koprad muutuvad talve edenedes tegusamaks ja varakevadel käiakse juba aktiivsel pesadest väljas.

Kobraste radaKopra jäljed

 

 

 

 

 

 

 

Loomulikult olid kobraste tegemise vastu huvi tundnud ka hundid.

Hundi ja kopra jäljed koos

 

 

 

 

 

 

 

Kolmandal päeval juhtisid võsavillemite jäljed meid verise laiguni lumel. Asja natuke lähemalt uurides ja värskelt sadanud lund räätsaga laiali lükates avanes lahinguväli. Susid olid murdnud siin metssea, kes ilmselt ilma võitluseta ei alistunud. Sellisest looduse vaatemängust, mida Aafrika loodusfilmides on tavalised, saab Eestis osa talvel lumel olevaid jälgi lugedes.

Kõigepealt leidsime väikese verelaiguRäätsaga lund laiali ajades avanes selline vaatepitlKohta lähematl uurides leidsime verepritsemeid puudelt ja okstelt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Praegune ilmaprognoos on hea, lubatakse külma ja sademetevaest nädalat. See loob pühapäevaseks hundijälgede räätsamatkaks head tingimused. Matkal osalemiseks saab registreeruda siin


Nipernaadi rännak maastikumängMeeskonnakoolitused