Mai lõpus hakkab Eesti pruunkarudel jooksuaeg. Tavaliselt elavad meie pätsud üksi, eriti kehtib see suurte isaste kohta. Aga mai lõpus, emaste innaaja alguses, hakkavad täiskasvanud isakarud otsima paarilisi. Suurte isaste lähedust pelgavad pooleteise aasta vanused kutsikad on sunnitud ema juurest lahkuma. Vahest jäävad õed-vennad mõneks ajaks kokku, aga mõnikord minnakse kiiresti lahku. Ilmselt sõltub see iseloomust ja omavahelisest klapist. Sellised noored jõmmid ei oska veel päris õige metsakuninga moodi käituda ja ukerdavad keset päeva külade läheduses ja metsateedel. Tundub, et suuri isaseid liigikaaslasi kardetakse rohkem kui inimesi. Teated ringi hulkuvatest suure koera mõõtu pruunidest karvapallidest, kes pidevalt kahe jala peale püsti tõustes ümbrust seiravad, ongi inimeste jaoks märk mesikäppade pulmade algusest. Nii näiteks avaldas mõni päeva tagasi Postimees loo Haljala lähedal nähtud ja pildistatud kolmest teismelist päntajalast.

Ka Alutagusel on karude pulmad alanud ja vaatlusplatsil poseerivad pidevalt kaks suuremõõtmelist „kaisukaru“. Aeg-ajal külastab karukaamera esist ka üks täiskasvanud isane, kuid mesinädalaid pidavat paarikest pole veel nähtud. Reedel olin grupiga karuonnis ja noored ilmusid kohale juba päris vara. Läbi vaatlusakna tehtud pildid viitavad karude erinevusele nii välimuses, kui ka iseloomus. Üks noor päntajalg oli teisest heledam, suurem ja julgem. Tundus, et tema on initsiatiivi võtja ja otsustaja.

Loe edasi...Loe edasi...Loe edasi...Loe edasi...Loe edasi...

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Väidetavalt paarituvad emased jooksuajal mitme isasega ja seetõttu võivad kutsikad pärineda erinevatelt isadelt. Alutaguse vaatlusonni ja kaamera vaateväljas oleme tuvastanud kaks suurt isakaru, Sveni ja Trulla. Sven on suurem ja heledam, Trulla tumedam ja väiksem. Samas, iseloomult tundub Sven rahulikum ja leebem, Trulla seevastu pealeminevam ja agressiivsem. Geneetiliselt neid karusid uuritud pole ja seetõttu edasi võib iga üks ise fantaseerida. Praeguste teadmistega jääb õhku veel üks põnev küsimus: möödunud sügisel nägime onni juures ühte emakaru nelja ja teist kolme kutsikaga, kas ülalpool kirjeldatud kaks noort karu pärinevad neist pesakondadest? Võivad, aga ei pruugi, sest nagu juba alguses mainitud, käituvad õed-vennad erinevalt. Alutagusel on karusid palju ja seetõttu võib olla tegemist ka täiesti uute mesikäppadega.

 

 

Hea ülevaate saab kahe noore karu tegutsemisest looduskalendri karukaamera foorumist http://www.looduskalender.ee/forum/viewtopic.php?f=50&t=558&sid=6bc4888997d544ed1c62e0b7da1b839b&start=660

 

Võimalus karusid oma silmaga näha ja pildistada tekib Alutaguse karuonnides: http://natourest.ee/

Täna hommikul laskus Lauluväljaku Tuletornist otse Sky Plusi eetris Kertu Jukkum!

Kuula, millised emotsioonid Kertut valdasid!

{mp3}kertu_laskumas{/mp3}

 

mt_ignore

Head sõbrad ja matkakaaslased. Tavaliselt kirjutame rõõmsatest lugudest. Sedakord kahjuks kurvast sündmusest.

Eesti ühel kaunimal aerutamisalal, Hiiumaa lähedal on laid kus aerutajad ööbimas käivad. Berdi eestvedamisel oleme viis aastat Kõrgelaidu korras hoidnud ja suviti talgutel mütanud. Viis aastat on Kõrgelaiul lambadki aastaringselt elanud. Lammastele on ehitatud varjualune ning söödaks heina.

Läksin Alutagusele, et seal ringi kolada, uurida kas karude massärkamine on lahti läinud. Ning muidugi lootsin leida värket jälge ja seda pidi tagasi minnes jõuda karu talvepesani.

Hakkasime end kolleeg Ahtoga metsa sättima. Võtsime räätsad ühes, et mine tea. Kui Ahto veel pudi-padi autosse tõstis läksin ma keldri taha, et seal ringi uudistada ja jälgi lume peal vahtida. Olin seal natuke aega koperdanud, kui tõstsin pilgu ja nägin, et karu. Otse keldri tagant läheb pikk ja sirge metsatee. Umbes 700 m kaugusel meist istus ja astus ja asjatas üks isane karu.  Päris tükk aega. Ahto tormas kolmjala järgi ja kõik ta pereliikmed tulid karu uudistama.

Loe edasi...

Nüüd on juba vist kõigile selge, et suurvesi tuleb. Praegu on põhiküsimused: millal tõuseb, kui kiiresti, millal sulab jää, millal kanuuhooaeg algab, millal on suurvee tipp ja millal lõppeb? Lisaks oodatavale Soomaa suurveehooaja algusele langeb ju 20.aprillile ka tuhatkonna osavõtjaga Võhandu maraton. Selguse toob järgmine nädal, täna saab ainult võimalikke stsenaariume välja pakkuda.

 

lmaennustuse järgi läheb alates neljapäevast 11.aprillist järsult soojemaks. Nii kiire temperatuuri tõus tähendab intensiivset sulamist ja veetaseme tõusu. Tõenäoliselt tulevad Soomaa jõed üle kallaste juba järgmise nädala keskel ja algab suurvee hooaeg.

 

Seda on viimasel ajal küsitud väga palju. Ega täna ei tea päris täpset vastust keegi.

 

Tänane postitus pidi plaani kohaselt tulema täpsemast marsruudist, aga kuna muutuvaid tegureid, ideid ja erinevaid arvamusi on praegu veel palju, siis lükkub see teema veidi kaugemasse tulevikku.


Täna kirjutan teile hoopis kajakitamisest kui sellisest üldiselt. Natuke kajakitest endist, aerutamisest, varustusest ja muust põnevast. Inspiratsiooni ammutasin küsimustest, mis sisaldavad sõnu kanuu ja sõudmine. Mis vahe on kanuul ja kajakil? Mis on sõudmise ja aerutamise erinevused? Teeme asjad kõigile selgeks - lihtsalt ja arusaadavalt!

Nüüd on meil Lõuna-Eesti oma väike osakond avatud!

 

Idee pikem ekspeditsioon ette võtta sündis juba 2 aastat tagasi. Tol ajal oli aga veel kool pooleli ja ajateenistus ootamas ning töine suvi minekut ei võimaldanud. Seetõttu lükkus idee teostamine pidevalt edasi kuni 2012 aasta jõuludeni. Marsruudi variante oli erinevaid, kuid valituks osutus tuur ümber Läänemere suuruselt 4. ja 7. saare, Saaremaa ja Hiiumaa.

 

Kogu sellest matkast tuleb üks pikem blogipostide seeria. Idee on anda postitustega ülevaade meie iganädalastest tegemistest seoses valmistumisega matkaks, alustades marsruudist, lõpetades varustuse komplekteerimisega. Hiljem, matka enda käigus, loodame tehnilise võimalikkuse korral teha igal õhtul sündmusi kokku võttev postitus. Ühtlasi on võimaluse korral plaanis jäädvustada üritust kaameratega. Koos blogiga tuli üles ka meie facebook’i leht, kus hakkame kajastama lühemaid ja rohkem jooksvaid asju ning, kus saab meiega soovi korral ühendust võtta.

 


Nipernaadi rännak maastikumängMeeskonnakoolitused