Eelmisest postist on möödas nädalaid, vahepeal oleme me kogu tripi korra ära jätnud ning siis uuesti käima ajand. Nimelt ilmnesid Joosepil mõningased selja ja jala probleemid paar nädalat tagasi ning arstide diagnoos oli radikuliit. Pärast teiste arstidega konsulteerimist tundus diagnoos veidi kummaline ning sai ka sporidarstil käidud, kes pööras radikuliidi diagnoosi ümber. Sellest lähtudes otsustasime ikkagi umbes nädal tagasi, et kõik toimub enamvähem algsel kujul. Loodame, et spordiarstil on siis õigus.

Nüüd sellest, mis algses plaanis muutund on. Nimelt tõime stardi kuupäeva nädala võrra varemaks. 9. juuni asemel stardime Heltermaalt hoopis 2. juunil. Marsruut jääb samaks, Heltermaa- Sõru, ületame Soela väina, seejärel tuur ümber Saaremaa ja Muhu, uuesti üle Soela väina ja lõpetuseks ülejäänud osa Hiiumaast. Me ei hakka hetkel väga täpset ajalist kava paika seadma endale, väga palju sõltub ilmast ning enda jõust ja jaksust.

Viimase kahe nädala jooksul oleme veidi treenind, paate kõpitsend siit ja sealt ning oleme enamvähem ka menüü kokku pannud.


Vesi on Väinameres küllaltki soojaks läinud, ööpäeva keskmine sadamates üle 16 kraadi juba, selle pärast enam väga muretsema ei pea.


Lähipäevade kava näeb meil ette veel paatide parandamist, nimelt Kristjani paadil pole tüüri küljes. Veel tuleb reedel käia ära poes ja osta kogu vajaminev söögikraam ja siis juba laupäeva õhtupoole startida Tallinnast Hiiumaa poole. Täpset nimekirja varustusest ja muust vajaminevast näete juba reedel. Oma tegemistest kirjutame nüüd jälle tihedamini, tripi ajal lausa igapäevaselt.



Pildimaterjali leiate facebookist!



Tervitades,

Joosep

Riho

Kristjan

Mai lõpus hakkab Eesti pruunkarudel jooksuaeg. Tavaliselt elavad meie pätsud üksi, eriti kehtib see suurte isaste kohta. Aga mai lõpus, emaste innaaja alguses, hakkavad täiskasvanud isakarud otsima paarilisi. Suurte isaste lähedust pelgavad pooleteise aasta vanused kutsikad on sunnitud ema juurest lahkuma. Vahest jäävad õed-vennad mõneks ajaks kokku, aga mõnikord minnakse kiiresti lahku. Ilmselt sõltub see iseloomust ja omavahelisest klapist. Sellised noored jõmmid ei oska veel päris õige metsakuninga moodi käituda ja ukerdavad keset päeva külade läheduses ja metsateedel. Tundub, et suuri isaseid liigikaaslasi kardetakse rohkem kui inimesi. Teated ringi hulkuvatest suure koera mõõtu pruunidest karvapallidest, kes pidevalt kahe jala peale püsti tõustes ümbrust seiravad, ongi inimeste jaoks märk mesikäppade pulmade algusest. Nii näiteks avaldas mõni päeva tagasi Postimees loo Haljala lähedal nähtud ja pildistatud kolmest teismelist päntajalast.

Ka Alutagusel on karude pulmad alanud ja vaatlusplatsil poseerivad pidevalt kaks suuremõõtmelist „kaisukaru“. Aeg-ajal külastab karukaamera esist ka üks täiskasvanud isane, kuid mesinädalaid pidavat paarikest pole veel nähtud. Reedel olin grupiga karuonnis ja noored ilmusid kohale juba päris vara. Läbi vaatlusakna tehtud pildid viitavad karude erinevusele nii välimuses, kui ka iseloomus. Üks noor päntajalg oli teisest heledam, suurem ja julgem. Tundus, et tema on initsiatiivi võtja ja otsustaja.

Loe edasi...Loe edasi...Loe edasi...Loe edasi...Loe edasi...

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Väidetavalt paarituvad emased jooksuajal mitme isasega ja seetõttu võivad kutsikad pärineda erinevatelt isadelt. Alutaguse vaatlusonni ja kaamera vaateväljas oleme tuvastanud kaks suurt isakaru, Sveni ja Trulla. Sven on suurem ja heledam, Trulla tumedam ja väiksem. Samas, iseloomult tundub Sven rahulikum ja leebem, Trulla seevastu pealeminevam ja agressiivsem. Geneetiliselt neid karusid uuritud pole ja seetõttu edasi võib iga üks ise fantaseerida. Praeguste teadmistega jääb õhku veel üks põnev küsimus: möödunud sügisel nägime onni juures ühte emakaru nelja ja teist kolme kutsikaga, kas ülalpool kirjeldatud kaks noort karu pärinevad neist pesakondadest? Võivad, aga ei pruugi, sest nagu juba alguses mainitud, käituvad õed-vennad erinevalt. Alutagusel on karusid palju ja seetõttu võib olla tegemist ka täiesti uute mesikäppadega.

 

 

Hea ülevaate saab kahe noore karu tegutsemisest looduskalendri karukaamera foorumist http://www.looduskalender.ee/forum/viewtopic.php?f=50&t=558&sid=6bc4888997d544ed1c62e0b7da1b839b&start=660

 

Võimalus karusid oma silmaga näha ja pildistada tekib Alutaguse karuonnides: http://natourest.ee/

Täna hommikul laskus Lauluväljaku Tuletornist otse Sky Plusi eetris Kertu Jukkum!

Kuula, millised emotsioonid Kertut valdasid!

{mp3}kertu_laskumas{/mp3}

 

mt_ignore

Head sõbrad ja matkakaaslased. Tavaliselt kirjutame rõõmsatest lugudest. Sedakord kahjuks kurvast sündmusest.

Eesti ühel kaunimal aerutamisalal, Hiiumaa lähedal on laid kus aerutajad ööbimas käivad. Berdi eestvedamisel oleme viis aastat Kõrgelaidu korras hoidnud ja suviti talgutel mütanud. Viis aastat on Kõrgelaiul lambadki aastaringselt elanud. Lammastele on ehitatud varjualune ning söödaks heina.

Läksin Alutagusele, et seal ringi kolada, uurida kas karude massärkamine on lahti läinud. Ning muidugi lootsin leida värket jälge ja seda pidi tagasi minnes jõuda karu talvepesani.

Hakkasime end kolleeg Ahtoga metsa sättima. Võtsime räätsad ühes, et mine tea. Kui Ahto veel pudi-padi autosse tõstis läksin ma keldri taha, et seal ringi uudistada ja jälgi lume peal vahtida. Olin seal natuke aega koperdanud, kui tõstsin pilgu ja nägin, et karu. Otse keldri tagant läheb pikk ja sirge metsatee. Umbes 700 m kaugusel meist istus ja astus ja asjatas üks isane karu.  Päris tükk aega. Ahto tormas kolmjala järgi ja kõik ta pereliikmed tulid karu uudistama.

Loe edasi...

Nüüd on juba vist kõigile selge, et suurvesi tuleb. Praegu on põhiküsimused: millal tõuseb, kui kiiresti, millal sulab jää, millal kanuuhooaeg algab, millal on suurvee tipp ja millal lõppeb? Lisaks oodatavale Soomaa suurveehooaja algusele langeb ju 20.aprillile ka tuhatkonna osavõtjaga Võhandu maraton. Selguse toob järgmine nädal, täna saab ainult võimalikke stsenaariume välja pakkuda.

 

lmaennustuse järgi läheb alates neljapäevast 11.aprillist järsult soojemaks. Nii kiire temperatuuri tõus tähendab intensiivset sulamist ja veetaseme tõusu. Tõenäoliselt tulevad Soomaa jõed üle kallaste juba järgmise nädala keskel ja algab suurvee hooaeg.

 

Seda on viimasel ajal küsitud väga palju. Ega täna ei tea päris täpset vastust keegi.

 

Tänane postitus pidi plaani kohaselt tulema täpsemast marsruudist, aga kuna muutuvaid tegureid, ideid ja erinevaid arvamusi on praegu veel palju, siis lükkub see teema veidi kaugemasse tulevikku.


Täna kirjutan teile hoopis kajakitamisest kui sellisest üldiselt. Natuke kajakitest endist, aerutamisest, varustusest ja muust põnevast. Inspiratsiooni ammutasin küsimustest, mis sisaldavad sõnu kanuu ja sõudmine. Mis vahe on kanuul ja kajakil? Mis on sõudmise ja aerutamise erinevused? Teeme asjad kõigile selgeks - lihtsalt ja arusaadavalt!

Nüüd on meil Lõuna-Eesti oma väike osakond avatud!


Nipernaadi rännak maastikumängMeeskonnakoolitused