Eilset mahajäämist tagasi tehes sooritasime täna pikima ületuse - 45 kilomeetrit

 

ühtejutti. Jääväljad on seljataha jäetud ja tuult pole päeva jooksul olnud kordagi. Järv on peegelsile.

 

Päev on olnud raske. Raskem kui ükskõik milline varasem päev meie ekspeditsioonist. Juba hommikul tõotasid meie kõige hullemad kartused tõeks saada. Vaikne idatuul oli jää Varnja all veelgi tihedamaks lükanud.

 

Käes on esmaspäev ja oleme jälle pärast puhkepäeva Tartus teel. Alustasime hommikul seitsmest pakkimisega. Kuna ööbisime minu sõbra Urmo juures (aitähh Urmo!!!), siis pidime peale väikest koristustööd paadid jõeni vedama.

 

Vahelduseks Ericu igaõhtustele reisikirjadele kuuluvad seekord avaldamisele Mihkli ülestunnistus ja Berdi mõtted esimeset nädalast.

 

Kell on üheksa õhtul. Istume Ihastes mõnusas väikeses suvilas mõnusa väikese kamina ees. Vana sõber ja põline Tartu poiss Urmo lubas lahkelt enda suvilat kasutada. Ja siin me nüüd oleme. Täpselt nagu planeeritud.

 

Kell on pool üheksa. Istun Võrtsjärve ääres Vaidla kämpingu ees. Täna võtsime viienda (Ärma) ja kuuenda (Tänassilma) jõe ja pool Võrtsjärve marsruudist. Kõigest siiski järgemööda.

 

Kell on kümme õhtul. Istun Viljandi järve ääres aerutamisbaasis (mitte segi ajada sõudebaasiga) ning kirjutan päeva kokkuvõtet.

Neljas päev on praeguseks seljataga. Senistest kõige raskem päev.

 

Hommikul alustasime plaanist ees. Olime jõudnud Karuskose asemel Kuusekäärale. Täna õhtuks oli plaan jõuda Tohvri külla, seda juttu kirjutan aga Osju lähedal metsas.

 

Hommik Jõesuus võttis meid vastu päikesepaistega. Ka öö oli olnud pilvitu ja külm.

 

Kell on jällegi kaheksa ja istun Jõesuu Hosteli vastuvõtulauas. Just käisime Kodukõrtsis õhtust söömas ja Külapoest ostsime sauna jaoks õlled. Aivar (soomaa.com) võõrustab meid oma külalistemajas ja täna magame voodites.


Nipernaadi rännak maastikumängMeeskonnakoolitused