Jääkaartide ja muu info põhjal võib järeldada, et merel on üle mitme aasta palju uisujääd. Ilmaprognoos suuremat sadu ei luba ja nädala lõpuks on oodata häid mereuisutamise tingimusi. Homme lähme Ivariga jääluuresse. Väga suure tõenäosusega kuulutame nädala lõpuks välja uisumatkad Väinamerel või Liivi lahes. Jälgige uudiskirja ja meie kodukat!


Õigusega nimetatakse Põhja-Eesti klinti Eesti looduse sümboliks ja ei saa ka meie oma tegemistes mööda minna sellest suurepärasest loodusobjektist.

Veebi raamatut vaata siit:

http://www.looduskalender.ee/klint/

Mõne sõnaga ka kohtadest ja meie tegevustest:

Loode-Eesti klindilõik on seotud läbi kajakimatkade
Osmussaarele ja Pakritele , kus siis ühe osana matkast vaadatakse ka suurepärast pankrannikut.

Lääne-Harju klindilõik on suurepärane koht köiega laskumiseks ja jääronimiseks Türisalus ning ülesõiduks kohad Pakri poolsaarel Leetse pangal ja Keila joal.

Tallinna klindilõik koos Rannamõisa pangaga on olnud aastaid sobivaks kohaks jääronimise läbiviimiseks.

Lahemaa klindilõik ja selle Kolga klindineemiku kõrval asub meie suurepärane partner Raudsilla . Klindilt saab suurepärase ülesõidu.

Ida-Viru klindilõik seal toimuvad suurimad seiklused nimelt Saka–Ontika klindiplatool toimub meie Ontika seiklus .

 

Keegi ei osta endale ilma piduriteta autot seepärast, et see on odavam. Sõita justkui ju saab ilma piduriteta autoga. Milleks raisata raha piduritele?
Pull värk on, aga, et viimasel ajal inimesed ostavad hoogsalt matkauiske, aga jäänaaskleid ei osta. Nii nagu ilma piduritetagi saab ettevaatlikult sõita, saab ju ka uisutada ilma naaskliteta. Ega neid uisutamisel vaja ei lähegi kogu aeg, segavad niisama kaelas mõnust olemist. Kui aga autol juba 100 sees ja vaja pidurda, siis käigukast ja muud vahendid ei aita. Nii ka jääaugust väljaronimisel ei aita ainult soov sealt pääseda või jäänaasklitelt kokkuhoitud raha rahakotis.

Ei maksa end petta mõttega, et ma uisutan vaid oma kodutiigil või väiksel järvel. Jää auk ei ole ka seal sangadega ja vesi seal ei ole soojem kui merejääl.

Jaanuarikuu Naistelehe Nipiraamatus oli uisutamisest lugu, kus meilt küsiti juurde pilti. Koos pildiga sai rõhutatud, et ärge unustage turvalistuse teemat - jäänaasklid ja turvavarustus on oluline. Trükki läks aga vaid, et uisumatkal on oluline vile. Vile peabki ka kaasas olla, aga jääaugust see üksi sind välja ei aita. Aitab ehk vaid fikseerida kellaaja mil vile vaikib.

Jäänaaskleid müüakse koos uiskudega matka- ja spordipoodides või kui tahad odavamaid, osta kalameeste poest.  
Aga põhiline, ära mine ilma jääle!  Ilma jäänaaskliteta võib uisutada jäähallis, looduslikel veekogudel liikumisel on naasklid kohustuslikud.

13-15.veebruar toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses järjekordne turismimess Tourest 2009, kus sel aastal lööme ka meie kaasa.
Meid leiab messil C hallist. Kohale toome nii hiigelkanuu, kui kajakid, räätsad, uisud kui ka muud stuffi. Laste alal on meie poolt kohal kaljuronimissein.

www.tourest.eu

TV3 keskkonnasaade „Tasakaal“ tutvustab järgnevates saadetes talvise matkamise võimalusi Eestis. Selleks on nad käinud filmimas spordivarustuse poodides ja meie matkadel. Uisumatkamisest tuleb juttu 31.jaanuari saates ja räätsadest 7.veebruaril.

  Veel plaanivad nad filmida meie uisumatka abigiidide koolitust, et teavitada inimesi jää peal liikumise ohtudest ja õpetada õnnetuse puhul õigesti käituma. Teema on seoses viimase aja sündmustega ja käesoleva talve jääoludega eriti aktuaalne.

 

 

Lähiajal tõotab tulla ideaalne uisujää.

Meie giidid, abigiidid ja niisama süstahuvilised harjutasid eskimopööret Märjamaa basseinis suure juhi Lembitu juhendamisel.

Pilte näed siit.

Käisime täna Toomasega Marimetsa rabas jääd kontrollimas. Selgus, et hiljutiste külmadega on laugastele tekkinud 7-10 cm paksune läbipaistev terasjää. Hommikune vihm on lume jäält ära uhunud ja  laukauisutamiseks on väga head tingimused. Jää on peegelsile ja kaetud õhukese veekihiga. Eks praegu on uisujääd  teisteski rabades, aga Marimetsas on kõige väiksem tõenäosus, et see lund täis sajab.

Sellist võimalust ei tohi käest lasta ja kuulutasime laupäeval ja pühapäeval välja kombineeritud uisu- ja räätsamatkad Marimetsa rabasse. Tulge lööge kampa, osalejate regamisega tegeleb seekord Alar See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tänaseid uisumatka pilte vaata siit

Bert

 

 

Mõni aeg tagasi ilmutasin uudise selle kohta, et ETV telesaade Osoon käis meie hülgevaatlusmatka filmimas. Eetris on see ETV-s esmaspäeval kell 20.05 algavas saates.

Head vaatamist

Meie rabagiid Aat käis hiljuti Turismiagentuuri korraldatud üritusel Soome ajakirjanikele Viru rabas räätsamatka tegemas. Soomlaste tagasiside oli positiivne ja nende jaoks räätsadega rabas matka mise idee täiesti uus. Aat giidina sai ka palju kiita. Siin Aadi tõlge Turun Sanomates ilmunud artiklist ja hiljem ka soomekeelne originaaltekst.

 

Lumekingad (räätsad) jalga ja sohu sumpama

Kui kepikõnd ja vesijooks olid tulles sellised tervisespordialad, mille üle muiati, siis siin on uus pakkumine samast kategooriast: lumekingadel kõndimine (räätsamine) soos.
(Eestikeelse sõna 'räätsad', 'soo-rätsid', 'soo-rajad' algupärane tähendus ongi soos kõndimise abivahendid, soome vaste lumikenkä (inglise k. - snowshoes) viitab tallalaiendite algupärasele tarvitusele lumes liikumisel. Sellest johtuvalt ka soomlaste imestus nende kasutamise kohta soos. Tõlk. A.S.

Alguses tundub see kuidagi veider, kuid lõppeks on päris tore ja tõhus. See harrastus ongi Eestis juba mitmel pool soositud.
Alustuseks on lihtne endale räätsad laenutada. Sama suurus sobib pea kõigile, sest need kinnituvad saabaste külge kummirihmadega.
Ja siis ei muud, kui Viru rappa.
Lapakad jalas tundub olemine algul hane moodi ja jalg tõuseb vaistlikult liiga kõrgele. Pea tundub arvavat, et kui jala küljes ripub nii suur tükk, peab see ka raske olema. Kuid plastikust rääts ei kaalu kuigi palju.
Laudteelt samblavaibale üle minnes tundub kõnd algul pisut vaevaline. Kui raskuskeset kannalt varbale viia, nagu tavalisi samme astudes, on oht plärtsatada laukasse. Asi sujub paremini, kui hoida selg sirge ja raskuskese kogu aeg keskel. Siis saab kõndida juba parajas tempos.
Kauneid soovaateid kahjuks küll ei jõua imetleda, sest suurem osa tähelepanust kulub oma jalgade jälgimisele. Midagi positiivset on ka selles maha vahtimises: sai nähtud rohkem jõhvikaid kui kunagi varem terve elu jooksul.
Räätsad toimivad hästi ka laudteel, sest nende põhja all on naelad ja nii ei libise nendega laudadel nagu saapastega.
Seiklusmatku korraldava Eesti ettevõtte, nimelt "360", räätsamatku juhtiv loodusgiid Aat Sarv oskab ka soome keeles palju rääkida Eesti soodest ja nende tekkest. Viru raba Lahemaa Rahvuspargis on üks Eesti väiksematest ja see on ligikaudu 5000 aastat vana.
Sarv arvas, et ka räätsadel liikudes tallatakse sood mingil määral, siiski oluliselt vähem, kui saabastega.
Ligikaudu tunni pikkune räätsaretk möödub kiiresti. Ja kuigi puusades ja reielihastes kergelt tuikab, tahaks peagi uuele retkele minna.
Räätsamatkavõimalusi tasub küsida otse matkakorraldajailt või hotellist. Lisainfot Viru raba kohta saab www.lahemaa.ee (eesti ja inglise keeles) ning ühe matku korraldava ettevõtte kohta www.360.ee (peaasjalikult eesti keeles).

Heli Nieminen, Loksa
Turun Sanomat, 17.09.2008

Tõlkinud Aat Sarv.

Originaal:
Lumikengät jalkaan ja suolle tarpomaan

Jos sauvakävely ja vesijuoksu olivat alkuun lajeja, joille naureskeltiin, tässä olisi taas ehdokas samaan kategoriaan: lumikenkäily suolla.
Se kuulostaa jokseenkin huvittavalta, mutta on lopulta todella hauskaa - ja tehokasta. Laji onkin suosittu eri puolilla Viroa.
Alkuun pääsee helpoimmin vuokraamalla lumikengät. Niissä yksi koko sopii kaikille, sillä ne kiinnitetään saappaisiin remmeillä.
Ja sitten ei kun Virun rämeelle.
Läpykät jalassaan olo on ensin kuin ankalla, ja jalkaa nostaa vaistomaisesti liioitellun paljon. Jos jalassa on kiinni niin suuri kappale, pakkohan sen on olla painava, pää tuntuu ajattelevan. Mutta muovinen lumikenkä ei paina juuri mitään.
Pitkospuilta sammaleella siirryttäessä alku on hieman hankalaa. Jos siirtää painoa kantapäältä varpaille, kuten astuessaan tavallisesti askeleita, on mulskahtaa silmäkkeeseen. Paremmin sujuu, kun pitää selän suorana ja painopisteen koko ajan keskellä. Sitten saa kävelyyn jo kunnolla vauhtiakin.
Upeita suonäkymiä ei ikävä kyllä ehdi juuri fiilistellä, sillä suurin osa huomiosta menee koko ajan omiin jalkoihin katsoessa. Jotain positiivistakin maahan tuijottelussa on: tulipa nähtyä enemmän karpaloita kuin koskaan aikaisemmin elämässään.
Lumikengät toimivat mainosti myös pitkospuilla, sillä niiden pohjissa on niitit. Ne eivät siis luista kuten saappaat.
Elämysmatkoja järjestävän virolaisyrityksen, nimeltään 360, suokenkäilyjä vetävä luonto-opas Aat Sarv osaa kertoa suomeksi todella paljon Viron soista ja niiden muodostumisesta. Virun räme, joka sijaitsee Lahemaan kansallispuistossa, on yksi Viron pienimpiä soita ja se on arviolta 5 000 vuotta vanha.
Sarv arvioi, että kenkäily rasittaa suota jonkin verran - kuitenkin huomattavasti vähemmän kuin saappailla kävely.
Noin tunnin mittainen kenkäilykierros vierähtää nopeasti. Vaikka lonkkia ja reisilihaksia hieman jomottaa, tekisi mieli lähteä uudelle reissulle mahdollisimman pian.
Suokenkäilymahdollisuuksia kannattaa kysyä suoraan matkajärjestäjiltä tai hotellista. Lisätietoja Virun rämeestä www.lahemaa.ee (viroksi ja englanniksi) sekä yhdestä kierroksia järjestävästä yrityksestä www.360.ee (etupäässä viroksi).

Heli Nieminen, Loksa
Julkaistu 17.9.2008

Otselink artiklile.



 


Nipernaadi rännak maastikumängMeeskonnakoolitused