hiigelkanuu matk narva joel

Kahepäevane kanuumatk Narva jõel

Narva jõgi on Eesti kõige suurem jõgi ja hiigelkanuu sobib sealsetel kiire vooluga vetel liikumiseks suurepäraselt. Vaatame traditsioonilist eestivenelaste kultuuri, piirivalve kordoneid, keerame sisse struugadesse, aerutame Poruni jõe ürgorus ja teeme jalgsimatka Alutaguse põlismetsas.

 Narva jõe veevoolu hulk on suurem, kui kõigi meie ülejäänud jõgede oma kokku ja laius kohati pea kilomeeter, keskmiselt 300 meetrit. Seal on umbes 50 saart. Eesti mõistes on Narva jõgi täiesti kolossaalne. Mujal Eesti vanajõgedeks kutsutavaid kunagisi vooluvee sänge, mis tänaseks on ühest otsast kinni kasvanud, kutsutakse seal kandis struugadeks. Struugade ääres asuvad kihvtid väikesed sibulkuplitega kirikutega külakesed. Kinnistest Struuga otstest on jõkke kaevatud kanalid, mis võimaldavad teha sissepõikeid ja sõita kanuuga otse külla. Ühes sellises teeme ka jalutuskäigu ja vaatame kohalikku elu lähemalt.

Öö veedame Permisküla kämpingus, mis asub laugel nõlval päris jõe kaldal. Sealt avaneb ilus vaade jõele. Õhtul on võimalik sauna teha ja lõkke ääres päevaseid muljeid jagada. Maitsva õhtusöögi eest hoolitseb kohalik pererahvas. Ööbida saab majas asuvates tubades või kämpingutes.

Matka teisel päeval aerutame kuulsasse Poruni jõe ürgorgu, kus peatume pikemalt, et teha jalgsimatk ja tutvuda Alutaguse põlismetsaga, karude ning haruldaste lendoravate koduga. Just selles Narva jõe osas peeti teise maailmasõja ühed vihasemad lahingud, mille jäljed isegi veel täna maastikus selgelt nähtavad. Koha peal vaatame täpselt, miks on kaevikutel valed suunad ja räägime, kuidas seal tookord asjad käisid.

Kliki, et näha kuidas matk toimub

Meie kanuumatk saab alguse Narva jõele iseloomulikust väikesest külast, Pühitsa kloostri lähedalt. Kui oleme varustuse maha tõstnud viime autod ööbimiskohta, Permisküla kämpingusse. Ning sealt juba autojuhtidega ja ühe autoga tagasi.

Matk algab väikesest suudmest, kust suundume võimsale Narva jõele. Võib kohata ka laiatiibset ja suursugust merikotkast, kotka tunneb ära tema laiskade ja aeglaste tiivalöökide järgi mistõttu meenutab ta lendavat vaipa.

Käime vaatame üle mis asjad on stuugad ning jälgime kahjuks küll aga hääbuvat külaelu. Põikame sisse ja külastame Jaamaküla mis on ehitatud otse jõekaldale. Seal on venepärase sibulakupliga Püha Nikolause kirik mis on ehitatud 20 sajandi alguses, ning korra jõudnud ka II maailmasõja möllust taastuda. Jalutame Jaamakülas ning sirutame jalgu, vaatame kuidas külaelu kulgeb.

Enne ööbimiskohta jõudmist ootab meid selle matka kõige kiirem jõelõik ning võtame vastu kõik, mida pakub Omuti kärestik. Kohe kärestiku lõpus ootab meid ka ööbimiskoht Permisküla kämping, kus on näha II maailmasõja armid ehk vanad kaevikud, mis jooksevad jõega paralleelselt. Permisküla kämpingu kaldailt avaneb ilus vaade jõele ja naaberriigile. Ööbimine on kas II korruselises saunaga majas või väikestes kämpingutes. Päevaseiklustest puhkame ennast välja linade vahel. Kui ööbime kämpingutes on võimalus eraldi hoones käia sooja dušši all ning korralikus WC-s.

II päeval liigutame autod kõrvalkülla Gorodenkasse ning sealt ühe autoga kanuude juurde, jõel aerutades möödume Kuningakülast ja Gorodenkast, mis olid omalajal kuulsad klaasitööstuse ja palgiparvetamise poolest. Peale asulakohti külastame ühte õiget wildernessi, Poruni põlismetsa. Enne jalgsimatka valmistame endale lõuna, lõkkekoha ja kemmerguga varustatud telkimisplatsil.

Poruni põlismetsas on kihav metsaelu ning vonklevad kaevikud, kus peeti 1944. aastal maha mitmeid tuliseid vastasseise. Poruni metsakooslus on nagu ajareis mitu tuhat aastat tagasi. Tegu ei ole mitte ainult ajareisiga vaid reisiga ka ruumis. Kuna sellised metsad kasvavad meist tavaliselt mitmeid ja mitmeid sadu kilomeetreid ida pool, Siberis. Seda metsa on võrreldud tema olemuse pärast Siberi taigaga, sest palju kasvab haaba, kaske ja kuuske. Huvitaval kombel on oma koha seal leidnud ka suured ja vanad pärnad, kes muidu kasvavad hoopis lääne pool ja saarte peal. Poruni põlismets on tuntud ka oma liigirikkuse poolest. Ida-virumaa metsad on koduks paljudele karudele ja sõralistele ning nende jälgi võime kohata seal metsas ringi uidates.

Kui kõhud täis söödud ja põlismets ära vaadatud siis on aeg proovida ka Narva jõel vastuvoolu aerutada. Nüüd lähme tagasi Gorodenkasse, kus pakime varustuse kokku ning ongi aeg oma päris kodudesse naasta.

Raskuaste 

Kerge, ei eelda eelnevat aerutamise kogemust.

Pikkus

Kestab 2 päeva.

Matka pikkus on umbes 37 km.

Pakett sisaldab:

Täiskomplektis kanuuvarustuse kasutamist (kanuu, mõla, vest)

Giiditeenuseid

Veekindlaid pakkimiskotte

Toitlustust (2*L, 1H ja 1Õ)

Majutust, ööbimist linadevahel

Hind

Matka hind on 145 Eur osaleja kohta (sisaldab käibemaksu). Minimaalne hind 10 liikmelisele grupile 1450€. Suurema grupi puhul küsi hinnapakkumist.

Tellimine

Tellige matk endale sobival ajal Raimolt See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Tel. 56 864 634 

 

Võta ühendust!

Raimo Sindonen

raimo@360.ee
Tel. 56864634

Saada päring 360 KRAADI matkatiimile