Warning: imagecreatefromstring(): Data is not in a recognized format in /data05/virt15540/domeenid/www.360.ee/htdocs/plugins/content/multithumb/multithumb.php on line 1542

Warning: imagecreatefromstring(): Data is not in a recognized format in /data05/virt15540/domeenid/www.360.ee/htdocs/plugins/content/multithumb/multithumb.php on line 1542

Warning: imagecreatefromstring(): Data is not in a recognized format in /data05/virt15540/domeenid/www.360.ee/htdocs/plugins/content/multithumb/multithumb.php on line 1542

Warning: imagecreatefromstring(): Data is not in a recognized format in /data05/virt15540/domeenid/www.360.ee/htdocs/plugins/content/multithumb/multithumb.php on line 1542

Warning: imagecreatefromstring(): Data is not in a recognized format in /data05/virt15540/domeenid/www.360.ee/htdocs/plugins/content/multithumb/multithumb.php on line 1542

Warning: imagecreatefromstring(): Data is not in a recognized format in /data05/virt15540/domeenid/www.360.ee/htdocs/plugins/content/multithumb/multithumb.php on line 1542
18Mär2010

Viigerhülged on maailma arvukaim hülgeliik, keda elab arktilistes vetes miljoneid. Läänemere viiger on siia jäänud jääaja järgsest perioodist. Ajast mil Balti meri oli Põhja-Jäämerega ühendatud. Läänemere viigerhüljes (Phoca hispida botnica) on maailma väikseim hülglane, kelle arvukust hinnatakse täna umbes 6000-le. Võrreldes teise Eesti vetes elava hülgeliigi, hallhülgega, on viiger varjatuma ja üksildasema eluviisiga. Viigrit on hallhülgest kerge eristada. Kui meie viigri keskmine pikkus on 130-150 cm ja kaal 50-60kg, siis kolme meetri pikkune isane „hall“ võib kaaluda üle 300 kg. Veest välja vaatav viigerhüljes oma lühikese ja ümara koonuga meenutab kassi ning jätab kena mulje. Halli pikk koon sarnaneb rohkem hobuse omaga ja selle „kenadus“ jäägu igaühe enda otsustada.

Läbi 2010 aasta toome iga kuu lühikirjeldusena ära mis viigri elus toimub. Teksti on koostanud Ivar Jüssi ja Bert Rähni.

12Dets2009
Kui me Eveliga Linnurabasse jõudsime oli lumi juba maha sadanud. Tõtt öelda oli ta seda juba eelmine päev. Lumekiht oli õhuke, maa oli kergelt valkjas. Minule oli sest imehea meel- siis on loomade jäljed õhukesel lumel näha. 

Põhjus miks rabasse matkale läksime olid hundid. Teatavasti lasti oktoobri lõpus esimese lumega Linnuraba hundikarjast suur isane susi. Lootsime leida märke, et hundid pole piirkonnast kadunud ning et kari endiselt koos. Linnuraba hundikari on võitnud südameid kumedatel õhtutel ulgumisega ja pisuke nende tegemistest salvestatud filmile „Vanamees ja põder”.

Mets ja raba näitasid meile palju. Vanal taluteel oli mudasse vajutanud on jäljed kährikud ning ilves. Raba serval oli just- just mööda jalutanud seakari. Põhjalikult puid närinud põder, mändegi polnud ära põlanud. Sõrajäljed vajutatud sügavale pinnasesse. Raba peal sattusime värskele tedre jäljereale. Kanaline oli oma jäljed älve servale vajutanud ja siis lendu läinud. 

Võtsime suuna rabasaarele. Älved, laukad, raba peenrad läksid mööda paremalt ja vasakult. Ühel rabapeenral hakkas silma jäljerida. Jäljerida suundus rabasaare suunas.  See oli hundi jäljerida. Tark loom vältis pehmeid kohti ja kasutas liikumiseks ainult rabapeenraid. 

Kogu meie tähelepanu läks nüüd jäljele, unustasime rääkimisegi. Mõne aja pärast liitus jälgedega veel kahed jäljed. Koos jätkati teed. Suund ikka rabasaarele. Mul oli väga hea meel. Vähemalt kolm hunti karjast on elusad ja peavad koos jahti. Rabasaarel kaotasime jälje, lumi oli seal sulanud.

Sel jahihooajal lastakse 140 hunti, pool arvatavast arvukusest.
 Jahinumber võiks väiksem olla. Palju on inimesi, kes tahaksid kuulda selle targa ja salapärase looma ulgumist pimedas öös, see on unustamatu elamus! Palju on inimesi, kes tahaksid näha ja lugeda tema pulmitamist jäljeridadelt, matkata hundi elupaikades. Kas kuuleme ja näeme hunti ka järgmine aasta?






03Jul2009

Hunt!!!

Multithumb found errors on this page:

There was a problem loading image http://www.jarekj.com/2009/06/30/korgkunst
There was a problem loading image http://www.jarekj.com/2009/06/30/korgkunst
There was a problem loading image http://www.jarekj.com/2009/07/02/hunt
There was a problem loading image http://www.jarekj.com/2009/07/02/hunt
There was a problem loading image http://www.jarekj.com/2009/07/02/hunt
There was a problem loading image http://www.jarekj.com/2009/07/02/hunt

Vaevalt jõudsin kirjutada edusammudest karudega suhtlemisel, kui Natouresti Piilse karuonnist saabus eile varahommikul uus sentsatsioon – seekord jäi kaamera ette hunt! Taaskord skooris Jarek

Nüüd siis on onnist nähtud 5 imetajaliiki – karu, kährik, rebane, põder ja hunt. Alutaguse soodes ja metsades loomi veel jagub, nii et jääme huviga ootama.

Loe edasi... Loe edasi...Loe edasi...

11Mär2009

Pärnu Postimees kirjutab, et põldlõokesed juba liikvel.

"Pühapäeva hommikupoolikul täheldas Jaak Tammekänd Kabli linnujaamas juba arvukamat ehk 79 põldlõokese rännet.

Lisaks veel mõned teisedki varasemad rändajad. 

Mis see tähendab?  Eks ikka seda, et linnuvaatluste tipphetked jõuavad varsti kätte. Meie linnuralli on mõeldud just ennekõike kogemusteta linnuhuvilistele koos väikese võistlusmomendiga.

Teisipäeval ja kolmapäeval käis ETV keskkonnasaate „Osoon“ meeskond Hiiumaa laidudel hülgevaatluse matka filmimas.

Matka alustamsime Salinõmmest, meie aerutasime kajakkidega ja kaameramehed sõitsid Agu kaatriga kõrval ja filmisid. Ööbisime Kõrgelaiul telkides, Ivar rääkis hüljestest ja mina kajakimatkadest. Õhtul enne päikeseloojangut ja hommikul peale tõusu filmisime ka kivide peal lesivaid hülgeid. Ilm oli suht külm ja tuuline ja väga häid hülgekaadreid vist ei saanud, aga muidu oli kõik super. Saatelõik peaks eetrisse jõudma millalgi oktoobris.


13Mai2008
Coca- Cola oli linde vaatlemas Paljasaarel 8 mail. Käisime ära mõlemas linnutornis. Nägime uusi ja huvitavaid linde. Nii palju linde nii lühikese ajaga! Pildid on siin.
03Apr2008

Viimase soojalainega on Paljassaarel elu käima läinud. Esmaspäeval tegin seal pooleteisetunnise jalutuskäigu ja lugesin lihtsa vaevaga kokku 27 erinevat linnuliiki. Kõige huvitavam vaatlus oli väikekoskel, keda mina Paljasaares varem näinud ei olnud. Järgnevad kaks ja pool kuud ongi linnuralli tippaeg ja plaanime seda aktiivsel kasutada.

Viimasel ajal on linnuteema meedias palju kajastust leidnud. Eelmisel nädalavahetusel toimus linnadevaheline linnuralli, mille seekord võitis Haapsalu 79 liigiga. Pärnu ja Tallinn jäid 69-ga teist ja kolmandat kohta jagama. Kahjuks ise olin Tartus messil ja minu panus Tallinna tulemusse puudus. Kuigi tagant järgi tark olles, oleks saanud natuke aidata küll. Nimelt on Triin viimasel ajal Pirital raftikaid tehes vesipappi ja jäälindu näinud. Juba nende kahe liigi pärast oleks võinud Pirita jõe võistkonna moodustada, sest keegi teine sel päeval neid ei näinud. Haapsalu võit oli mäe kõrgune, aga võibolla oleks vähemalt Pärnule ära teinud:)

Tundub, et linnurallide populaarsus kasvab, seekord osales juba 10 linna 17 võistkonnaga ja kokku nähti 104 erinevat liiki linde.

Linnadevahelist linnurallist üks nädalavahetus varem toimus rahvusvaheline linnuvaatlus päev Birdwatch International. Selle raames korraldasime oma kursa sees väikese ralli, kus osales 3 tiimi. Kõige põnevamad vaatlused olid Soomaa tiimil (kaljukotkas, kanakull, tõmmuvaeras), mille Kristi küll osaliselt kahtluse alla seadis:), aga kihvt oli ikkagi.

Nüüd põrutan Piritale jäälindu ja vesipappi vaatama.

Kohtumiseni linnurallil,

Bert

 

28Apr2010

See on Mihkli arvamuskokkuvõte meie Ümber Eesti retkest. Kui muidu said teada vaid Ericu arvamust, siis siit näed mis Mihklile meelde jäi.

28Apr2010

Ajakava

Aerutamise osa võib tinglikult jagada kolme etappi:

 

1. Sisevee etapp hõlmab Eesti siseveeteid. Algab 24. aprillil Pärnus ja lõppeb eeldatavalt 5. mail Narva-Jõesuus. 12 päevaga läbime 420 km, millest 110km on vastuvoolu. Lisaks Pärnule külastame Viljandit, Tartut ja Narvat.

2. Soome laht algab 5.mail Narva-Jõesuus ja lõpeb 18. mail Põõsaspea neemel, pikkus on 380 km. Etapi kõrghetk on kindlasti Tallinna külastamine, kuhu plaanime jõuda 12. mail

3. Lääneranniku ja Väinamere etapp algab 18.mail Põõsaspeal ja lõpeb ekspeditsiooni lõpuga Pärnus 23.mail. Läänerannikul läbime 200 km. Külastame paljusid Lääne-Eesti saari.

 

Toodud kilomeetrid on mõõdetud linnulennult. Aerutamismarsruudid on nendest umbes 20% pikemad. Planeeritud ajakava koos kilometraažiga on lisatud.

 

Linnulennul on kogukilometraaž 936 kilomeetrit. Eeldatavalt tegelik läbitud vahmaa on sellest vähemalt 20% võrra suurem. Ööbimisel on märgitud planeeritud ööbimiskoht. Kui konkreetset ööbimiskohta antud etapil ei ole, siis tähistab seda väljend „koht rannas“. Ajakava on hinnanguline. Täpsed päevaetapid ning ööbimiskohad võivad muutuda sõltuvalt ilmast.

 

Kõikidele huvilistele on avatud kolm etappi.

 

* 11-12.mai – Käsmu-Mohni saar-Purekkari poolsaar. Ööbimisega Mohnil.

* 14.mai Tallinna laht. Alustame Piritalt ja lõpetame Katariina Kai juures.

* 20-21.mai – Heltermaalt Hiiumaa laidude kaitsealale. Lõpetame Heltermaal. Ööbimisega Kõrgelaiul.

 

Etappidele osalemise kirjapanekuks tasub kirjutada Alarile

28Apr2010

Osalejad

Aerutama lähevad Bert, Mihkel ja Eric. Aga tegelikult "osaleb" ekspeditsioonil palju rohkem inimesi. Ka sina võid osaleda kui soovid!

 


Meeskonnatöö mängud seminaridelematkad Rummu karjäärisUus meeskonnamäng maastikul