Deprecated: preg_replace(): The /e modifier is deprecated, use preg_replace_callback instead in /data05/virt15540/domeenid/www.360.ee/htdocs/plugins/content/youtubeplugin/youtubeplugin.php on line 49

Deprecated: preg_replace(): The /e modifier is deprecated, use preg_replace_callback instead in /data05/virt15540/domeenid/www.360.ee/htdocs/plugins/content/youtubeplugin/youtubeplugin.php on line 49
18Okt2010

Nädalavahetusel tegime tiiru Matsalu Rahvuspargis, eesmärgiks uudistada sel aastal arvatavasti viimast korda põtrade pulmi. Uuringute andmetel viljastatakse lõviosa Eesti põdralehmadest 39.ja 40. nädalal. Täna algas juba 42. Enamgi veel, kohalikud jahimehed teadsid, et sel aastal oli aktiivne paaritumisaeg lõppenud keskmisest tunduvalt varem. Sellesse pulma olete paar nädalat hiljaks jäänud, kõlas vähejulgustav hinnang.

 

Ometi otsustasime Triinuga sündmuskohale minna. Tõesti, pullide ohkimist ja lehmade ammumist kuulda ei olnud, kuid viimased paarikesed jooksid luhal ringi. Ikka lehm ees ja pull järgi, ühel paaril vasikas kahe vahel. Meil oli õnne, sest ühe põõsa ääres saime osa haruldasest vaatemängust, põtrade paaritumisaktist.

 

Ühe nooremapoolse paarikese jooksu sai Triin ka „purki“

 

Tulevikus plaanime ka Teid oma retkedele kaasa kutsuda.

Peale eilset lumesadu olid Alutaguse teed värske ja vesise 4 cm lumega kaetud. Hea oli vaadata, kes oli teel olnud ja käinud.

Me polnud paljukestki sõitnud, kui märkasime teel jälgi nagu oleks punt inimesi matkates mööda jalutanud. Kuid need olid karujäljed. Karujälgi oli ohtralt, lugesime kokku nelja karu jäljed. Loomad olid siin paterdanud umbes 3 tundi enne meid. Mööda teed oli astunud suur isakaru- kelle jäljelaius oli 17 cm. Silma hakkas ka emakaru ja kolme kutsika jalajäljed.

Sääraste ilmade jätkudes jäävad karud paikseks ja varsti sätivad end talveunne. Loodan kevadel taas leida märke karuemast ja tema kolmest kutsikast :) Magage turavaliselt.

Alutaguse teel ilutsev karuhunnik. 

Loe edasi...

 

30Sept2010

Viigrite lesilakasutus saavutab kulminatsiooni. Hiiumaa laidudel võib hülgeid näha isegi Saarnaki ümbruses. Ohtu märganud viiger läheb kivilt kõva pladinaga vette. Pladistamine informeerib ohust ka teisi hülgeid.

16Sept2010

Eelmisel nädalal käisime Triinuga Läänemaal põtrade pulmas kontvõõraks. Pulmad olid uhked, pullid ragistasid ja ohkisid põõsastes, lehmad ammusid kutsuvalt luha peal. Pulmad peaks veel mõned nädalad kestma, soovitan kindlasti külastada.

 

Kuid nagu looduses ikka, võib sihtmärgi asemel hoopis keegi teine üllatada. Lähed hunte kuulama, hakkab händkakk huikama. Otsid hülgeid, näed meres ujuvat põtra jne. Seekordsel põdraretkel astus pealavale hoopis kõrvukräts.

Oli juba päris öö. Sõitsime Penijõe kandis ja äkki nägime autotulede valguses ühte lindu puuoksale laskumas. Pidurdasin hoo kiirest maha, suunasime linnule valguse ja seal ta istus. Vaikselt kerisin küljeklaasi alla, toetasin objektiivi klaasile ja lülitasin kaamera sisse.

 

Olime seal tükk aega istunud, kui kakk meie autost ette poole hakkas vaatama. Triin müksas mind ja osutas auto ette. Noor kährik tuli reipa sammuga mööda teed otse meie poole. Triin suunas valguse kährikule, natuke ta nagu kahtles, aga väga sellest häirida ei lasknud.

Taustal huikasid kodukakud. Varsti jalutas kährik minema, kõrvukas lõpetas enda kasimise ja ka meie sõitsime ära. Öös on asju.

 

31Aug2010

Madalikel asuvatel kividel on hülgeid üha rohkem. Võetakse päikesevanne ja valmistutakse saabuvaks talveks. Viigrid on hallhülgega võrreldes üksildasema eluviisiga, kuid kogunetakse siiski väikestesse rühmadesse.

01Aug2010

Peale varasuvist vaiksemat perioodi on Natouresti Alutaguse karuonni juures jälle elu käima läinud. Istusin sel nädalal karuvarjes kaks ööd ja nägin karu, rebast, kährikut ja metssiga.

 

Esimesel õhtul ilmus varje juurde rebane juba kell kaheksa õhtul. Natuke enne pimedat ilmus põõsastest välja metssiga. Umbes kell 11 õhtul, juba päris pimedas, kadus metssiga ära ja natukese aja pärast oli näha suurt tumepruuni kogu. Binokkel oli koju ununenud ja pole siiani päris kindel, kas siga tundus pimedas suurem ja tumedam, või oli see siiski karu.

 

Teisel õhtul, neljapäeval vastu reedet, oli asi konkreetsem. Juba viis minutit peale onni ukse sulgemist olid rongad kohal. Minu sahistamisest ja fotoka sättimisest nad välja ei teinud. Esimene imetaja, taas rebane, tuli õhtul kell üheksa. Järgnevalt väljavõte vaatluspäevikust:

21.15 ilmub karu, noor emane. On mõnda aega nähtav ja siis kaob põõsastesse.

21.25 on karu tagasi, siis kaob jälle.

21.40 karu jälle tagasi

 

Ja nii 7 korda, kuni läks pimedaks ja ma ei näinud enam midagi. Viimane kord oli suurt pruuni kogu veel näha natuke enne ühteteist.

 

Hommikul tõusin kell 4.00. Vaevalt sain ennast vaatama sättida, kui üks kährik jooksis kiiresti üle platsi. Mõni minut hiljem välgatas põõsastest suur pruun kogu. Siis jäi vaikseks. Umbes viie paiku ilmusid rongad. Kell 6 sai uni must võitu ja läksin uuesti magama.

 

Karu oli nähtav pikalt ja mul õnnestus teha mitu karuvideot:

31Jul2010

Hülgeid on lesilates aina rohkem. Kõige suuremad viigrite lesilad Eesti vetes on Hiiumaa laidude ümbruses. Peale talvitumist, poegimist ja karvavahetust kaaluvad hülged 50-60 kg, enne talve tihti üle 100 kg.

30Jun2010

Viigrid alustavad kogunemist madalmeres asuvatesse lesilatesse. Suvistel ja sügisestel toitumisrännakutel ujutakse küllalt kiiresti sinna kus süüa on, 2 päevaga võidakse katta kuni 180 km. Seejärel jäävad hülged ühte piirkonda mitmeks nädalaks paigale.

31Mai2010

Hülged on endiselt avamerel. Toitumise ajal kestavad sukeldumised kuni 15 minutit. Pinnal ollakse sukeldumiste vahel kuni paar minutit. Viigrid võivad sukelduda rohkem kui saja meetri sügavusele. Peamine toitumissügavus on suvel 30-50 m. Sügisel ja kevadel toitutakse madalamates rannalähedastes vetes.

24Mai2010

Oma seekordse Alutaguse loodusvaatluse tegin rattaga. Koos minuga alustasid ka sääsed. Õnneks sain vähe pureda, kuid seda hullem oli, kui suvatsesin seisma jääda, et mingit jälge uurida või lendavaid linde vaadelda.

Sõitsin Sirtsi raba ümbruses, kuna oli kuiv oli jälgi märgata vaid liiva peal või poristes kohtades. Vanemad jäljed olid savis veel praegugi hästi nähtavad. Nägin värskeid hundi ja ilvese jälgi, muidugi kähriku, metssea, metskitse,ja põdra jälgi ning verivärskeid karu jälgi.

 


Meeskonnatöö mängud seminaridelematkad Rummu karjäärisUus meeskonnamäng maastikul