Deprecated: preg_replace(): The /e modifier is deprecated, use preg_replace_callback instead in /data05/virt15540/domeenid/www.360.ee/htdocs/plugins/content/youtubeplugin/youtubeplugin.php on line 49
02Jan2011

Linnuraba Raplamaal on põnev kant. Lisaks kilkavale metssea karjale; lendu vuravatele tetredele, pulmlevatele põtradele olen seal näinud ka hundi ja pruunkaru jälgi. Nüüd paari päeva eest, räätsamatkal sattusime ka karu kraabitud puule!

Loe edasi...

 

Isakaru kraabib puud, et teistele liigikaaslastele endast teada anda. Lisaks kraapimisele on karudel kombeks enda turja vastu puud nühkida, seal asuvad karu lõhnanäärmed.

Metsas matkates ei tea iial, mis põnevatele aasjadele sel korral võib sattuda. Ning nüüd, lumega on loomade tegevusjäljed ja selgelt näha.Loe edasi...

 

 

01Jan2011

Karud magavad sügavat talveund.

01Jan2011

Pruunkaru (Ursus arctos) elab ainult põhjapoolkeral ja on maailmas ühe laiema levilaga suurkiskjaid. Arvukuseks hinnatakse ca 200 000 looma, kellest umbes pooled elavad Venemaal. 2011 on karuaasta. Igas kuus anname Teile teada, mida Eesti pruunkarud parajasti teevad ja millest toituvad. Tekst Bert Rähni

23Dets2010

Tänases KUKU Loodusajakirja saates räägiti karudest.  Kel huvi karude vastu siis tasub kuulata. Ka 360 pöörab 2011 aastal rohkem tähelepanu karudele ning karuvaatlusele.

13Dets2010

Sügava lumega on hädas ka metsloomad.

30Nov2010

Viigrid ootavad pikisilmi jää tekkimist. Jää tekkel kogunetakse kohe selle serva.

Märjamaa jahimeeste automaatkaamera filmis harukordse video. Käesoleva aasta augustis ülesvõetud lõigul on näha põdrapull ja isahunt, mõlemad nooremapoolsed.

 

2010/2011 jahihooajal keelas Keskkonnaamet hundijahi kahes suures loodusmaastikus: Põhja-Kõrvemaal ja Läänemaa-Suursoos/Leidissoos. Juba varem oli suurkiskja jaht keelatud Soomaast lõuna poole jääval alal.

 

Keskonnateabe Keskuse ulukiseire osakonna ettepanekul tehtud otsus on suur samm edasi paremal hundijahi korraldamisel Eestis, mille järgi küttimine keskenduks kahjustuste piirkondadele. See tähendab, et hunte lastakse peamiselt seal, kus nad murravad lambaid, koeri ja veiseid. Suurte loodusmaastike, kus hundikahjusid pole ja kontaktid inimesega minimaalsed, susikarjad jäetakse rahule.

 

Üldse lubatakse algaval jahihooajal esilalgu küttida 85 hunti ja 180 ilvest. Jahilimiite võidakse talvel tõsta.

 

Loodetavasti rakendatakse selliseid piiranguid ka edaspidi ja hundijahi keelualasid tekib juurde, näiteks Alutagusele.

 

Kõrvemaa huntide tegemisi lähme lähemalt uurima veebruaris, plaanilisel räätsamatkal

31Okt2010

Novembris hülged enam eriti karidel ei lesi. Ujuvad Väinameres ringi, toituvad ja ootavad talve.

Saime kõne, et meie karuonni juures käib kõva möll. Sõitsime neljapäeval kohale.

 

Peale kella viit õhtul istume onnis ja vaatame pingsalt aknast välja, näha pole kedagi. Kell on juba seitse, ikka pole veel ühtegi looma. Korraks tuleb üks kährik, näib väga rahutu ja kaob kohe. Tähendab, et karu on läheduses.

 

Peale kella kaheksat õhtul ta lõpuks tuleb, suur ja tume.

 

Loe edasi...

 

 

 

 

 

 

 

 

Natuke askeldab ja viskab ennast kõhuli.

Loe edasi...

 

 

 

 

 

 

 

Ajab suu lahti ja hakkab käppadega vilja suhu uhmerdama.

Loe edasi...

 

 

 

 

 

 

 

 

Kohati kaob ära, aga varsti on jälle tagasi. Karu äraolekutel teevad kiirvisiite kährikud.

Loe edasi...

 

 

 

 

 

 

 

 

Siis kaob mesikäpp pikemaks ajaks. Mingil hetkel tuleb uni ja lähme magama. Kella 4. paiku öösel ärkan ja vaatan aknast välja. Näha on paar kährikut. Järsku nad põgenevad. Mõne minuti pärast ilmub põõsastest mitu suurt looma, emakaru poegadega!, jõuna juba mõelda. Siiski mitte, seakari on oma öistel rännakutel meie juurde sattunud.

Loe edasi...

 

 

 

 

 

 

 

 

Sead on näha umbes tunni jooksul. Aga ka neil on ninad pidevalt püsti ja aegajalt panevad emise hoiatussignaali peale raginal põõsastesse. Siis ilmuvad jälle tagasi. Mingil hetkel on näha umbes kümmet siga, emised, kesikud ja põrsad. Kutud lahkuva umbes tunni pärast. Vahepeal sigade söömaaega kõrvalt jälginud kährikud tormavad jälle vilja kallale. Lähen magama.

 

Kell 7 heliseb Triinu telefonis äratus. Tõuseme üles ja esimene mõte on asju pakkima hakata, sellise kära peale on ju kõik loomad läinud. Igaks juhuks heidan pilgu aknast välja: „vanamees“ lamab keset platsi käpad laiali :), vist magab. Haaran terve öö kasutult seisnud kaamera järgi. Kurat, ei fokusseeri, liiga pime veel! Õnneks ott ei mõtlegi lahkuda. Tõstab pead, vaatab ringi, nosib vilja ja magab edasi. Lõpuks ometi on piisavalt valgust ja saan pildi teravaks. Täpselt õigel hetkel, sest peagi tõuseb suur ja pruun rahulikult püsti ning lahkub väärikalt. Kell on 7.40, tänaseks aitab.

 

Kui viimasel ajal kostab Pärnu- ja Tartumaalt hädakisa mesikäppade kõrge arvukuse kohta ning nõutakse suuremaid küttimislimiite, siis Alutagusel ollakse karudega harjunud. Tundub, et see kehtib ka metssigade ja kährikute kohta. Ott oli praktiliselt terve öö platsis, aga ikkagi jõudsid ka nemad oma vilja ära süüa. Kui suuremaks küttimiseks läheb, siis loodetavasti seal, kus karud tõesti tüliks on.


Meeskonnatöö mängud seminaridelematkad Rummu karjäärismt_ignore:Meeskonnatöö mängud pimedal ajal