Matkauisutamise turvalisusest

Ilmad kisuvad talviseks ja esimene uisujää on juba rabalaugastel. Matkauiskude omanikke on Eestis  rohkem kui kunagi varem ja esimesed uisutiirudki tehtud.   Siin siis põhiline mida jääle minnes meeles pidada.  

Ära mine jääle üksi

Ükskõik kui lihtne või keeruline olukord on, sõbrast on  ohuolukorras ikka abi. Mida teadlikum ta on seda parem.  Ka lihtsalt mobiiliga sõber kel on pea õlgadel on parem kui mitte keegi, veel parem kui ta oskab ka viskeliini kasutada.  Kui oled algaja otsi seltskonda  Eesti matkauisutajate grupist Facebookis või liitu mõne matkakorraldaja retkega.  Tavaliselt pakutakse allahindlust isikliku varustusega grupiliikmetele.

Grupis arvesta teistega

Kui oled liikvel grupiga siis ära kogune punti, aga ära lase ka teisi silmist. Kui kellegagi midagi juhtub võib sinu märkamine tema elu päästa.  Üheskoos läbi jää vajumine on aga kõige ohtlikum stsenaarium üldse. Arvesta, et jää kandvus väheneb kui tema pind lõhkuda, seega püsi kaasuisutajatest sobival distantsil.

 

Jäänaasklid kaela

Märg jää on ülimalt libe. Mida parem uisujää, seda libedam ta märjana on. Jäänaasklid aitavad sul jääst kinni haarata kui jääaugust välja ronid. Kui oled jääaugus siis ei saa naaskleid otsida taskust ega kõhult – need on lihtsalt vee all. Pane naasklid kaela kättesaadavale kohal.  Jäänaasklid on nagu turvavööd autodes, niikaua kui midagi ei juhtu on nad teoreetilised, kui oled vajunud läbi jää on jäänaasklite kättesaamine elu ja surma küsimus. Harjuta nende kasutamist ja ära looda kehvade naasklite peale.

 

Tea jää kandvust

Levinud on arusaam, et jää paksus on ainuke oluline jää mõõt. Kuigi tavaliselt võib öelda, et jää paksus näitab jää kandvust ei ole see kahjuks alati nii.   Kevadise laguneva jää kandvus on oluliselt halvem kui sügisese terasjää. Ka väga paksust jääst võib kergelt läbi vajuda. Lumesajus külmunud vee kandvus on kehvem kui selges ilmas.  Jää paksus ja kandvus varieerub ka veekogu eri osades.  Vooluosad jäätuvad hiljem ja „kuluvad õhukeseks” varem.  Kui jäätumine on olnud kiire, siis tahab vees peituv soojusenergia välja pääseda ja see kulutab jäässe „hingamisaugud”. Veekogu põhjakuju võib põhjustada vaevumärgatavaid hoovusi mis jääd altpoolt kulutuvad. 

Uisutades kontrolli  jää kandvust võimalikult tihti. Selleks on parim vahend korralik jääpiik. Puur on ok, aga piik on parem, sest seda saad kasutada pidevalt.  Iga piik ja iga piikija on erinev, seega õpib piigiga jää hindamise ära läbi kogemuse. Parem on seda teha kellegi teise kõrvalt. Kahtluse korral aga jäta jääle lihtsalt minemata. 

 

Õige riietus ja varuriided

Kõige kehvem aeg läbi jää vajuda on siis kui oled väsinud ja külmunud. Riietu nii, et sul aktiivsel liigutamisel liiga palav ei ole, aga samas ka külm ei hakka. Täiskomplekt (jep see tähendab täis komplekti) varuriideid peab olema seljakotis veekindlalt pakituna. Muidu külmud märgades riietes teel autoni.  „Emergency blanket” on odav ja kerge asi mis võiks alati seljakoti pealmises taskus olla. 

 

Ohuolukorras tegutse läbimõeldult, mitte kiirustades

Ükskõik kui külm väljas ka ei ole, kui vajud läbi jää siis on vesi umbes null kraadi.  See ei hammusta sekunditega aga võtab jõu  minutitega. Arvatavasti üllatud, et ohh, olen vees, aga ei olegi külm. Minuti pärast see tunne muutub.  Ära hakka kiirustama vaid sunni end olukorda kontrollima algusest peale. 

a) vali väljaronimiseks tugevaim jää – arvatavasti on see sinu tuleku suunas, seega pööra ümber

b) kui sul on piik või suusakepid pane nad enda ette jääle risti, nii, et saad üle nende ronida. Keppide laius aitab habrast jää-äärt kaitsta, nii saad suurema tõenäosusega jääle ronitud esimese korraga.

b) võta naasklid ning löö nad enda ette jäässe parjajale kaugusele nii, et saaksid kätega jääst tuge. Kui käed on täitsa sirged on tugipunkt liiga kaugel, liialt lähedale lüües võib jää-äär murduda. 

c) enne kui end jääle vinnama hakkad proovi saada jalad võimalikult pinna lähedale.  Kui saad jalad enda taha pinnale, siis on ronimine oluliselt lihtsam ning võimalus, et jää äär murdub oluliselt madalam. Jala toetamine augu tagumisele servale on hea nipp.  Rapsides ära unusta, et sul on uisud jalas

d) libista end ettevaatlikult jääle. Ära tõuse püsti enne kui oled garanteeritult kindlal jääl. Kui jää murdub (see on üsna tavaline, sest jää on nõrgem nüüd kus ta pind on kahjustatud), siis jää rahulikuks ning proovi jalad uuesti kõrgele saada. Ronimine edasi, mitte üles on võti jääaugust välja saamisel.

e) Kui pundis on kogenud sõber, siis lase tal end juhendada ja vajadusel püüa kinni pakutud köis.

f) Ära tõuse enne kui oled kindlalt kandval jääl. Vaheta riided isegi kui sa veel külma ei tunne. Sõbra abi on siinkohal teretulnud. 

 

Ja veel ...

  • Jõgedel uisutamine on ülimalt ohtlik. Ka väga aeglase vooluga jõekestel on jää kandvus väga varieeruv ning ka väike vool mõjutab keha tugevasti. 
  • Harjutamine teeb meistriks. Ilma vette hüppamata saad harjutada naasklite haaramist, piigiga jää testimist  ning ka end naasklite abiga mööda jääd edasi libistamist. Kui tahad harjutada märgväljumist, siis tee seda kontrollitud oludes. 
  • Alkohol enne ja pärast suplust on ülimalt halb idee. Soe mustikajook on aga alati sobiv. 

 

 

 


Meeskonnatöö mängud seminaridelematkad Rummu karjäärismt_ignore:Meeskonnatöö mängud pimedal ajal