08Jan2010
Selle nädala pühapäevasele Lahemaa rekordlume räätsamatkale on kõik kohad broneeritud. Lisasime aga plaaniliste matkade kalendrisse ühe lisamatka järgmiseks pühapäevaks (17.01) Kõrvemaale.

Selle matka eesmärk on minna kõige sügavamasse lumme, et proovida, mida räätsad põhjamaa rahvaste jaoks kunagi tähendasid. Ja ilmajaama andmetel on Eestis kõige rohkem lund Lahemaal, umbes 60cm!


Kohtume pühapäeval 10.jaanuaril kell 12.00 Palmse mõisa juures parklas ja sõidame koos Laukasoo äärde. Paneme räätsad alla ja matkame kohati puusadeni ulatuvas lumes läbi metsa Laukasoole. Rada peame ajama kordamööda ja vastavalt võimetele, sest esimesena liikujale langeb suur koormus.


Lisaks lumes sumpamisele vaatame loomade jälgi, räägime jutte loodusest ja lumest.


Matk kestab umbes 4 tundi ja maksab 450 kr inimese kohta. Hind sisaldab räätsade ja sääriste kasutamist, loodusgiidi teenuseid, kuuma suppi ja teed. Kiiremad huvilised saavad matkale sõita meie väikebussis.


Registreerimiseks kirjuta See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või helista 5137141


PS: järgnevaks kolmeks päevaks ennustatakse lumesadu:)

Tervet Eestit katab paks lumevaip ja lumeräätsadega matkamise kõrghooaeg on käes. Kutsume Teid matkama Sirtsi sohu, kus lumi ulatub kohati põlvini ja kõikjalt leiab värskeid loomajälgi.

Kõige rohkem on lund just Virumaal ja sügavas lumes liikumiseks räätsad mõeldud ongi. Samas, ilmaprognoosi järgi lähipäevil olulist lumelisa pole oodata. Kui ennustus peab, siis võib niigi aktiivse metsaeluga piirkonnast eest leida suisa loomajälgede uputuse.

Matkame metsas, külmunud sool, käime loomade radadel, kuulame giidi jutte ja kusagil männitukas sööme matkalõunat ning joome kuuma teed. Matk kestab umbes 4 tundi ja algab pühapäeval 3.jaanuaril 2010 kell 12.00 Sonda lähistel.

Hind 450 kr inimese kohta, sisaldab räätsade ja sääriste kasutamist, loodusgiidi teenuseid, matkaeinet.

Osalemiseks kirjuta See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. täiendav info 5137141


30Dets2009

Tervet Eestit katab paks lumevaip ja talviste räätsamatkade hooaeg on käes. Talvel on räätsamatkaga lihtne, mida rohkem lund, seda kihvtim matkata. Praegu on lund kõige rohkem Virumaal ja Eesti kagunurgas.

Käisime eile Alutagusel matkamas ja lume paksust mõõtmas. Lumi on kohati põlvini. Metsas valitseb täielik rahu ja vaikus. Puud on tiheda lumekihiga kaetud ja helide liikumine takistatud. Tekkis raskusi matkapiirkonnale ligipääsemisega, sest metsateed olid rohke lume tõttu raskesti läbitavad.

Talvisele räätsamatkale annavad täiesti uue mõõtme loomajäljed. Metssead, kitsed, põdrad, ilvesed, nugised, kärbid, hiired ja isegi linnud – kõigi tegemisi on lumel näha. Mulle isiklikult pakuvad eriti huvi huntide jäljed. Võtad Sirtsi soo rohketest hundiradadest ühe ette, matkad huntide jälgedel ja sellest päevast võib kujuneda vägagi meeldejääv elamus. Kehale värske õhk ja sumpamine sügavas lumes. Vaimule huntide tegemised ja kõik muu, mis raja ääres silma hakkab.

Kel Alutagusele sõitmiseks aega napib, siis loomajälgi leiab rohkesti ka Tallinnale ja Tartule lähemalt. Linnuraba, Kõrvemaa, Leidissoo, Alam-Pedja – on esimesed, mis meelde tulevad. Pühapäeval, 3.01 ongi plaanis korraldada üks jälgedeteemaline räätsamatk.

Kogu selle toreduse varjukülg on see, et uisujääd pole praegu kusagil. Uisutajatele soovime tugevaid külmakraade ja uut jääd, võis siis suurt sula.

 

10Mär2009

Viimase aja lumeolud on olnud väga head loomade jälgede vaatamiseks. Päevane sula, öine külm ja suhteliselt harvad lumesajud jätavad jäljed lumel hästi nähtavaks. Kevad läheneb, loomad on muutunud aktiivseks ja räätsamatkad loodusmaastikes on seetõttu äärmiselt põnevad. Omaette sündmuseks on olnud huntide jälgede lugemine. Suside kõrge arvukus ja aktiivsus on suurtemate soode lumel hästi näha. Eelmisel nädalal õnnestus Sirtsi soo ääres isegi hundikarja ulgumist kuulata. Põnevust on veel pakkunud näiteks ilvese, mängu käigus kohtunud tedrekukkede ja kaku hiirepüüdmise jäljed.

Huvitavamaid pilte vaata siit

Meie rabagiid Aat käis hiljuti Turismiagentuuri korraldatud üritusel Soome ajakirjanikele Viru rabas räätsamatka tegemas. Soomlaste tagasiside oli positiivne ja nende jaoks räätsadega rabas matka mise idee täiesti uus. Aat giidina sai ka palju kiita. Siin Aadi tõlge Turun Sanomates ilmunud artiklist ja hiljem ka soomekeelne originaaltekst.

 

Lumekingad (räätsad) jalga ja sohu sumpama

Kui kepikõnd ja vesijooks olid tulles sellised tervisespordialad, mille üle muiati, siis siin on uus pakkumine samast kategooriast: lumekingadel kõndimine (räätsamine) soos.
(Eestikeelse sõna 'räätsad', 'soo-rätsid', 'soo-rajad' algupärane tähendus ongi soos kõndimise abivahendid, soome vaste lumikenkä (inglise k. - snowshoes) viitab tallalaiendite algupärasele tarvitusele lumes liikumisel. Sellest johtuvalt ka soomlaste imestus nende kasutamise kohta soos. Tõlk. A.S.

Alguses tundub see kuidagi veider, kuid lõppeks on päris tore ja tõhus. See harrastus ongi Eestis juba mitmel pool soositud.
Alustuseks on lihtne endale räätsad laenutada. Sama suurus sobib pea kõigile, sest need kinnituvad saabaste külge kummirihmadega.
Ja siis ei muud, kui Viru rappa.
Lapakad jalas tundub olemine algul hane moodi ja jalg tõuseb vaistlikult liiga kõrgele. Pea tundub arvavat, et kui jala küljes ripub nii suur tükk, peab see ka raske olema. Kuid plastikust rääts ei kaalu kuigi palju.
Laudteelt samblavaibale üle minnes tundub kõnd algul pisut vaevaline. Kui raskuskeset kannalt varbale viia, nagu tavalisi samme astudes, on oht plärtsatada laukasse. Asi sujub paremini, kui hoida selg sirge ja raskuskese kogu aeg keskel. Siis saab kõndida juba parajas tempos.
Kauneid soovaateid kahjuks küll ei jõua imetleda, sest suurem osa tähelepanust kulub oma jalgade jälgimisele. Midagi positiivset on ka selles maha vahtimises: sai nähtud rohkem jõhvikaid kui kunagi varem terve elu jooksul.
Räätsad toimivad hästi ka laudteel, sest nende põhja all on naelad ja nii ei libise nendega laudadel nagu saapastega.
Seiklusmatku korraldava Eesti ettevõtte, nimelt "360", räätsamatku juhtiv loodusgiid Aat Sarv oskab ka soome keeles palju rääkida Eesti soodest ja nende tekkest. Viru raba Lahemaa Rahvuspargis on üks Eesti väiksematest ja see on ligikaudu 5000 aastat vana.
Sarv arvas, et ka räätsadel liikudes tallatakse sood mingil määral, siiski oluliselt vähem, kui saabastega.
Ligikaudu tunni pikkune räätsaretk möödub kiiresti. Ja kuigi puusades ja reielihastes kergelt tuikab, tahaks peagi uuele retkele minna.
Räätsamatkavõimalusi tasub küsida otse matkakorraldajailt või hotellist. Lisainfot Viru raba kohta saab www.lahemaa.ee (eesti ja inglise keeles) ning ühe matku korraldava ettevõtte kohta www.360.ee (peaasjalikult eesti keeles).

Heli Nieminen, Loksa
Turun Sanomat, 17.09.2008

Tõlkinud Aat Sarv.

Originaal:
Lumikengät jalkaan ja suolle tarpomaan

Jos sauvakävely ja vesijuoksu olivat alkuun lajeja, joille naureskeltiin, tässä olisi taas ehdokas samaan kategoriaan: lumikenkäily suolla.
Se kuulostaa jokseenkin huvittavalta, mutta on lopulta todella hauskaa - ja tehokasta. Laji onkin suosittu eri puolilla Viroa.
Alkuun pääsee helpoimmin vuokraamalla lumikengät. Niissä yksi koko sopii kaikille, sillä ne kiinnitetään saappaisiin remmeillä.
Ja sitten ei kun Virun rämeelle.
Läpykät jalassaan olo on ensin kuin ankalla, ja jalkaa nostaa vaistomaisesti liioitellun paljon. Jos jalassa on kiinni niin suuri kappale, pakkohan sen on olla painava, pää tuntuu ajattelevan. Mutta muovinen lumikenkä ei paina juuri mitään.
Pitkospuilta sammaleella siirryttäessä alku on hieman hankalaa. Jos siirtää painoa kantapäältä varpaille, kuten astuessaan tavallisesti askeleita, on mulskahtaa silmäkkeeseen. Paremmin sujuu, kun pitää selän suorana ja painopisteen koko ajan keskellä. Sitten saa kävelyyn jo kunnolla vauhtiakin.
Upeita suonäkymiä ei ikävä kyllä ehdi juuri fiilistellä, sillä suurin osa huomiosta menee koko ajan omiin jalkoihin katsoessa. Jotain positiivistakin maahan tuijottelussa on: tulipa nähtyä enemmän karpaloita kuin koskaan aikaisemmin elämässään.
Lumikengät toimivat mainosti myös pitkospuilla, sillä niiden pohjissa on niitit. Ne eivät siis luista kuten saappaat.
Elämysmatkoja järjestävän virolaisyrityksen, nimeltään 360, suokenkäilyjä vetävä luonto-opas Aat Sarv osaa kertoa suomeksi todella paljon Viron soista ja niiden muodostumisesta. Virun räme, joka sijaitsee Lahemaan kansallispuistossa, on yksi Viron pienimpiä soita ja se on arviolta 5 000 vuotta vanha.
Sarv arvioi, että kenkäily rasittaa suota jonkin verran - kuitenkin huomattavasti vähemmän kuin saappailla kävely.
Noin tunnin mittainen kenkäilykierros vierähtää nopeasti. Vaikka lonkkia ja reisilihaksia hieman jomottaa, tekisi mieli lähteä uudelle reissulle mahdollisimman pian.
Suokenkäilymahdollisuuksia kannattaa kysyä suoraan matkajärjestäjiltä tai hotellista. Lisätietoja Virun rämeestä www.lahemaa.ee (viroksi ja englanniksi) sekä yhdestä kierroksia järjestävästä yrityksestä www.360.ee (etupäässä viroksi).

Heli Nieminen, Loksa
Julkaistu 17.9.2008

Otselink artiklile.



 

16Mär2008
Käisime ära soosaarel. Nägime ohtralt laukaid, enamus neist veel jääkaanega. Kuulsime esimest põldlõokest laulmas. Elamust pakkusid rähni sepikojad. Matkal tehtud pildid.

Käisime Infomeltoni tiimiga Rabivere rabas räätsamatkal. Sai päris pikk tuur tehtud, käisime metsas, rabas, madalsoos ja soometsas. Madalsoosse matkama minnes tuleb praegusel ajal arvestada kohati kuni põlvist saati veega.

Pilte näeb siit

Kakerdaja rabas ületasime pehmeid älveid. Käisime ära risti juures ja põikasime sisse Hiiesaarele. Vaatasime kosklate pesakaste. Matkal tehtud pildid.
02Mär2008
Viru raba sain nähtud ja käidud. Oli lund ja jääd. Jää oli laugastel ja julgemad testisid selle tugevust. Kuid kõik meist ei naasnud kuivana. Pildid leiad siit.


Meeskonnatöö mängud talve seminaridelematkad Rummu karjäärismt_ignore:Meeskonnatöö mängud pimedal ajal